Eesti Päevalehe paljastus: Kremli salajase hübriidsõja plaan Euroopa vaeseima riigi vastu
(203)Praegu käib Kremli täiemahuline hübriidsõda Moldova vastu. Päevalehe valduses on salajane dokument, kus Vladimir Putini käsilased avavad oma kaardid Moldova läänemeelse valitsuse kukutamiseks ja riigi uuesti enda kontrolli alla saamiseks.
Kremli õhutatud ja rahastatud tänavarahutused, kümnete kaupa alusetuid pommiähvardusi, libaoperatsioonid Venemaa kontroll all olevas Transnistrias. Rumeenia ja Ukraina piiride vahele surutud Moldova on alates sellest, kui algas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, elanud eriolukorras, ent alates eelmisest sügisest on Venemaa hübriidsõda selle 2,6 miljoni elanikuga Euroopa vaeseima riigi vastu võtnud enneolematud mõõtmed.
Eesti Päevalehe valduses on Venemaa presidendi administratsioonis poolteist aastat tagasi valminud strateegiadokument, mille järgi Kreml Moldovas tegutseb. See dokument pärineb samast piiriülese koostöö valitsusest, on koostatud samal ajal ja sama metoodika järgi nagu Kremli Valgevene allutamise salaplaan, millest Eesti Päevaleht koos rahvusvaheliste partneritega kirjutas veebruaris. Toona oli meie artiklitele sunnitud reageerima isegi Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka.
Dokument kannab nime „Vene föderatsiooni strateegilised eesmärgid Moldova vabariigis“. Selle sünd 2021. aasta suvel-sügisel langeb aega, mil aastaid venemeelsete poliitikute võimu all olnud Moldova oli järsult valinud läänesuuna. 2020. aasta novembris valiti riigi presidendiks läänemeelne Maia Sandu, tema erakond Tegevus ja Solidaarsus (PAS) võitis järgmisel suvel erakorralistel valimistel riigi parlamendis 101 kohast 63. Venemaa hakkas ühtäkki ka selles riigis kaotama oma harjumuspärast võimu.
Venemaa hakkas ühtäkki ka Moldovas kaotama oma harjumuspärast võimu.
Võimalik, et just seetõttu kannab Moldova-strateegia päises asuv kokkuvõte alapealkirja „Realistlikud eesmärgid“ ja selles puudub Kremlile omane eesmärkide ülevõimendamine. Selle järgi kavatseb Venemaa „tegutseda vastu väliste osaliste (eelkõige USA, Euroopa Liit, Türgi ja Ukraina) katsetele sekkuda Moldova siseasjadesse, NATO mõju tugevdamisele ja Moldovas Venemaa positsioonide nõrgendamisele“.
Samuti kavatseb Kreml luua Moldovaga „pragmaatilisi kahepoolseid suhteid, mis põhinevad Venemaa föderatsiooni majanduslikel huvidel ja mis arvestavad Moldovas meie riigi vastu konstruktiivselt meelestatud poliitiliste jõudude positsioone“. Samuti kavatsetakse Moldova haarata Euraasia liidu ja kollektiivse julgeoleku lepingu organisatsiooni tegemistesse.
Nagu Kremli Valgevene-strateegia jaotub ka Moldova oma kolmeks alapeatükiks: esiteks poliitiline, sõjaline ja sõjalis-tehniline valdkond, seejärel kaubandus ja majandus ning kolmandaks humanitaarvaldkond. Iga valdkonna juurde on omakorda lisatud lühiajalised (2022. aastaks), keskpikad (2025. aastaks) ja pikaajalised (2030. aastaks) eesmärgid.
Venemaa lühiajalisi eesmärke, eeldatavasti arvestades Moldovas sel ajal võimule tulnud läänemeelseid jõude, iseloomustavad sõnad nagu „takistamine“, „ennetamine ja allasurumine“ ning „neutraliseerimine“. Eraldi tuuakse esile vajadus takistada Moldova NATO-le lähenemine ja samuti naaberriigi Rumeenia mõju. Oluline on ka nende Moldova valitsuse tegevuste „neutraliseerimine“, mis puudutavad Venemaa sõjalise kohalolu lõpetamist Transnistrias.
„Venemaa saab takistada Moldova dialooge NATO või Rumeeniaga ainult juhul, kui venemeelsed jõud valitakse võimule. Energiakriis ja sõjamõjudest tingitud elutaseme langus on viinud valitseva partei ja Moldova presidendi toetusreitingud langusse ning venemeelne opositsioon kasutab seda oma nähtavuse suurendamiseks. Kui Euroopa Liidu meelsed jõud ei suuda oma toetust taastada, võivad venemeelsed järgmistel valimistel kujutada suuremat riski,“ selgitab Moldova politoloog Dionis Cenusa.
On peaaegu kindel, et seda paberit kasutatakse Kremlis peamise Moldova tööplaanina.
Nii selle dokumendi kui ka Kremli toimemehhanismidega hästi kursis oleva lääneriigi luureallika kinnitusel on peaaegu kindel, et seda paberit kasutatakse Kremlis peamise Moldova tööplaanina. Sama allika kinnitusel järgitakse selles toodud eesmärkide täitmist ja suuremate läbikukkumiste korral järgnevad ka karistused.
Tajutav ärevus
8. märtsi keskhommik on Moldova pealinnas Chișinăus päikseline, ent uimane. Naistepäev on selles riigis riigipüha ja vaba päev. Megalomaanilise nõukogude arhitektuuri parima vormi järgi rajatud valitsushoone ümber nuusib pommikoer. Peremees suunab ta hoolikalt üle vaatama kõik prügikastid ja nurgatagused.
Sellises inimtühjuses on hästi tajutav, et riigis valitseb ärev meeleolu. Kui meie neljane seltskond jääb valitsushoone peasissekäigu ees ootama kella kümnest kohtumist, väljub hoonest karabinjeeride patrullpaar meid kontrollima. Välisajakirjanikke enam niisama riiki sisse ei lastagi, vaid enne on vaja end Moldova välisministeeriumis registreerida. Alates Ukraina sõja algusest valitseb siin eriolukord.
„Mul oleks väga hea meel, kui kõik Moldova inimesed seda dokumenti näevad,“ ütleb meile värskelt ametisse määratud peaministri Dorin Receani kabinetiülem Sergiu Diaconu, kui me oleme selle talle lugeda andnud.
Asi pole niivõrd selles, et dokumendi sisu Diaconut šokeeriks või üllataks. Pigem vastupidi. Kõike seda, mida Kremli strateegia kujutab, on Diaconu nagu ka paljud teised lahtiste silmadega moldovlased juba ammu päris elus näinud. Dokumendi väärtus seisneb selles, et Kremli tegelikud eesmärgid on nad nüüd ise puust ja punaseks maalinud, näiteks energeetika, peamiselt maagaasi mõjutusvahendina kasutamine. Moldova on aastakümneid sõltunud täielikult Venemaa energiast, alles viimase aasta jooksul on suudetud teha esimesi samme, et sellest sõltuvusest vabaneda.
Diaconu hinnangul on dokumendis Moldova jaoks potentsiaalselt kõige ohtlikumate tagajärgedega niinimetatud humanitaarsfääris püsitatud eesmärgid. „Nad kasutavad oma siinseid kultuuriinstituute, kus on lakkamatult näha, kuidas noorem ja peamiselt sotsialistliku taustaga generatsioon käib uksest sisse-välja. Me ju teame, et see ei ole tegelikult kultuurikeskus. See on omamoodi enklaav, kus vahetatakse kõike, aga mitte kultuuri,“ räägib ta.
Meie vestluse käigus astub koosolekuruumi peaminister Recean, et avaldada oma seisukoht Kremli paberi ja Moldova riigis toimuva kohta. Recean määrati ametisse täpselt kuu aega tagasi, kui tema eelkäija oli sunnitud massirahutuste survel tagasi astuma. „See on nende peamine strateegiline eesmärk,“ ütleb ta, samal ajal meie esitatud dokumenti lugedes.
Erinevalt oma eelkäijast Natalia Gavrilițast on Receanil tugev julgeolekualane taust. Ta on varem olnud ametis riigi siseministrina, viimase aasta teenis president Maia Sandu kaitse- ja rahvusliku julgeoleku nõunikuna ning riigi julgeolekunõukogu juhina. Nad kõik kolm esindavad võimul olevat läänemeelset erakonda PAS, mille vastu on alates septembrist toimunud Chișinăus pea lakkamatud meeleavaldused.
Nii ka möödunud pühapäeval, kui opositsioonilise ja venemeelse erakonna Șor eestvedamisel kogunes taas tuhandeid inimesi tänavale, et protestida rekordkõrge inflatsiooni ning eluasemekulude suurenemise vastu. Meeleavalduse käigus vahistas Moldova politsei üle 50 inimese, muu hulgas teavitati ka Venemaa palgatud ja riiki destabiliseerima saadetud inimeste kinnipidamisest ning vähemalt ühe Wagneri palgasõduri peatamisest, kui ta üritas riiki siseneda.
Erakonna eestvedaja ja juht on Iisraelis eksiilis elav oligarh Ilan Șor, keda peetakse 10 aastat tagasi Moldovat raputanud hiiglasliku rahapesuskandaali keskseks kujuks. Sel ajal varastati riigi pankadest miljard dollarit. Kui USA eelmisel sügisel Șorile sanktsioonid kehtestas, seisis saatetekstis, et ta oli osa Venemaa plaanist diskrediteerida enne 2021. aasta valimisi Maia Sandut. „Selle saavutamiseks töötas Șor koos Venemaa esindajatega, et luua Moldova parlamenti kontrolliv poliitiline allianss, mis omakorda toetaks paljusid Vene föderatsiooni huvides tehtavaid seadusalgatusi.“
Kuna Șor riiki ei pääse, on üks meeleavalduste peamisi eestvedajaid tema erakonna asepresident ja parlamendiliige Marina Tauber. „Me tahame, et valitsus maksaks kõikide kodanike talvekuude kütte-, elektri- ja gaasiarved. Me teame, et valitsusel on meie arenguabipartneritelt saadud viimase kahe aasta jooksul üle miljardi euro abi ja ainuüksi sel aastal veel 250 miljonit,“ ütles Tauber meie uurimispartnerile Expressen antud kiirintervjuus. Ehkki kohalik ajakirjandus on korduvalt kirjutanud, kuidas inimestele makstakse meeleavaldustel osalemise eest sularaha – isegi nii vähe kui 10 eurot päevas –, eitab Tauber, et meeleavaldusi aitaks korraldada või rahastaks Venemaa.
„Sõjaliselt Venemaa meid kätte ei saa, neil puuduvad selleks praegu vahendid ja võimalused. Mõne raketi [läbi meie õhuruumi] saatmine ei ole midagi erilist,“ ütleb peaminister Recean. Moldova peamiseks ohuks nimetab ta Venemaa peetavat hübriidsõda.
„Eelmisel aastal tehti meile ligi 80 alusetut pommiähvardust. Loomulikult külvab see ühiskonda ärevust ja ärevuse najal on võimalik levitada palju valenarratiive,“ lausub Recean. „Lisaks muidugi rahastavad nad rahutuste korraldamist ja katseid [Moldovat] destabiliseerida. Nad üritavad palgata jõhkardeid, kes ründaksid valitsushooneid, ettevõtteid ja teeksid muid provokatsioone, mis viiksid destabiliseerumiseni. Just seda üritavad nad saavutada.“
Selliseid meetmeid võimendab sageli sellega kaasnev propaganda. Eelmisel nädalal teatasid Transnistria võimud, et arreteerisid väidetava terroristi, kes kavatses sealse pealinna Tiraspoli keskväljakul õhkida kaheksakilose lõhkeainega laetud Land Roveri ning ühes sellega tappa ka tunnustamata Transnistria presidendi Vadim Krasnoselski. Arvatavat libaoperatsiooni tõttas Vene riigimeedias esimesena võimendama Moldova varasem president ja avalikult Kremliga koostööd teinud oligarh Igor Dodon, kes nõudis Moldova võimudelt sammude astumist, et vältida riigi tõmbamist Ukraina konflikti.
„Aastaid ei pööranud me tähelepanu Venemaa propagandale ja telekanalitele, mis olid siin kogu aeg saadaval. Kui me hakkasime telekaneleid kinni panema, kolis propaganda Telegrami, Facebooki, VKontaktesse, TikToki. Näiteks Telegrami ja TikToki puhul oleks meie ainus võimalus juhe täielikult välja tõmmata. Praegu me näemegi 30 aasta propaganda mõju,“ räägib peaminister.
Ta tunnistab, et ka läänemeelsed valitsused ei proovinud Vene propagandale oma narratiividega vastu astuda. „Nüüd, kus inflatsioon on 34% ja kolmandik inimeste sissetulekust on muutunud väärtusetuks, kus energiahinnad on tõusnud seitse korda ja kus inimesed Ukraina sõja tõttu ei tunne ennast nagunii turvaliselt, on seda muidugi raske ka teha. Ja kui inimesed kardavad, ütlevad nad, et hea küll, „Vene karu“ on meie jaoks liiga suur – võib-olla jõuaksime me selle karuga mingi kokkuleppeni ja nad ei puutu meid.“
Just venemeelsete erakondade toetamine on üks osa Kremli strateegiadokumendist.
Just venemeelsete erakondade toetamine ja nende valijaskonna laiendamine on üks osa Kremli strateegiadokumendist. Kuidas seda täpselt teha plaanitakse, jätab dokument lahtiseks, ent Chișinău tänavate massirahutused ei jäta just palju kujutlusruumi. Presidendivalimised toimuvad Moldovas järgmise aasta sügisel, sellele järgnevad parlamendivalimised. Kas Maia Sandu ja tema erakond PAS need taas võidavad, ei ole sugugi kindel.
„Moldova puhul käitub Kreml üha agressiivsemalt, kuid seda seetõttu, et Moldova liigub praegu Venemaa soovitule vastupidisel kursil. See muudab Kremli strateegilised eesmärgid ajas raskemini, mitte lihtsamini saavutatavaks. Kremlis saadakse sellest aru, seetõttu on kasvatatud survet ja kasutatakse agressiivsemat taktikat nende eesmärkide elluviimiseks,“ ütles Eesti Päevalehele lääneriigi luureallikas, kes on dokumendi sisuga üksikasjalikult kursis.
Gagauusias püsib Lenin
Kui peaminister Receani suures koosolekuruumis seisab Moldova sinikollapunase trikoloori kõrval Euroopa Liidu lipp, siis pelgalt sada kilomeetrit eemal autonoomse Gagauusia piirkonna pealinnas Comratis domineerivad hoopis teistsugused sümbolid.
Ehkki gagauusi rahvas pärineb Türgi hõimudest, on Gagauusia Transnistria kõrval ehk üks Moldova venemeelsemaid piirkondi. Comrati peatänav kannab Lenini nime. Kohaliku haldushoone esisel väiksel platsil seisab samuti Lenini ausammas. Teiselpool tänavat särab linna uhkeim hoone: säravkollaste seinte ja kuldsete kuplitega õigeusu kirik.
Lenini ausamba juurest mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel asub ausammaste park, kus igavene tuli mälestab suures isamaasõjas hukkunuid. Selle seljataga asub mälestussammas Afganistani sõjas langenutele, siis Tšornobõli katastroofi likvideerijatele ning väikese mäekese kõige kõrgemal otsal ausammas Nõukogude Liidu kõigi põlvkondade piirivalvuritele ühes sambale graveeritud NSVL-i kaardi ja kirjaga, mis teatab: „Rahvuspiir on püha ja puutumatu“. Gagauusia lipu kõrval on masti tõmmatud küll ka Moldova lipp, ent see ähvardab kevadtuule käes kohe-kohe lahti rebeneda. Ausammaste vahele on pikitud laste mänguväljak.
„Senikaua kui Lenin on siin, püsib ka Nõukogude Liit inimeste mõtetes. Ja meil on isegi Dzeržinski tänav. Vabandust ropendamise eest, aga no пиздец! Nagu mida kuradit – Dzeržinski!“ ägestub kohalik ajakirjanik Petru Garciu meiega Lenini all vesteldes.
Garciu sõnul on umbkaudu 80% gagauuslasi venemeelsed. „Paljude jaoks, näiteks kes on sündinud veel Nõukogude Liidu ajal, on NSVL [siiani] nende kodumaa. NSVL on midagi püha. Nende jaoks on NSVL ja Venemaa nagu isa ja isa ei saa olla tapja,“ üritab Garciu selgitada, miks siinsed inimesed kipuvad uskuma, et Venemaa vabastab Ukrainat natsidest.
Kremli strateegiadokument nimetab Gagauusiat piirkonnaks, kus Venemaa eesmärk oli juba 2022. aastaks avada konsulaat. Ehkki 2021. aastal hakkas üks kohalik „aktivist“ koguma toetusallkirju, et need Putinile konsulaadi avamiseks esitada, pole Moldova seni lubanud seda avada.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor ja välisluureameti endine analüüsijuht Indrek Kannik lausub, et Venemaa on küll mõelnud teha Gagauusiast teine Transnistria, ent ei ole siiani nii kaugele läinud. „Venelastel on Gagauusias pidepunkte piisavalt ja neil on võimalus tekitada seal ebastabiilsust. Nad on seda ka kogu aeg teinud, aga siiani ei ole pidanud vajalikuks täie jõuga seda mängu mängida.“
Leninist üle tänava jääv kirik on aga tõepoolest justkui omamoodi saatkond. „Gagauusia inimesed on sügavalt õigeusklikud. Nad viivad oma viimasegi raha kirikusse. Loomulikult annab kiriku selline mõju tunda. Gagauuslaste jaoks on patriarh Kirill midagi püha,“ räägib Garciu.
Pöördume taas strateegiadokumendi juurde, mis näeb ühe eesmärgina ette tugevdada Moldovas Moskva õigeusu kiriku positsiooni. Julgeolekuekspert Elena Mârzac teab aga, et kiriku ülesanne ei ole Moldovas sugugi mitte ainult inimeste hingeelu eest hoolitseda.
„Venemaa on õigeusu kirikut kasutanud Moldovas kogu meie iseseisvusaja oma sõnumite edastamise instrumendina, et manipuleerida ja võimendada mõtet Moldova ja Venemaa koostööst. Isegi 2020. aasta presidendivalimiste ajal, kui Igor Dodon kandideeris Maia Sandu vastu, kasutati kirikut Sandu diskrediteerimiseks. Miks? Sest sotsioloogiliste uuringute järgi usaldatakse kirikut avalikest institutsioonidest kõige rohkem,“ räägib Mârzac.
Mârzac on aastaid uurinud Moldovas Venemaa hübriidsõja vahendeid. Kui me ulatame talle Kremli strateegia, on ta seda lugedes sunnitud naeruturtsatusi tagasi hoidma. „Kõigi nende aastate jooksul oli mul raske aru saada, kuidas täpselt suhtuvad meie eri valitsused NATO-sse. Nüüd seda lugedes saan ma aru, et jah, Vene föderatsioon on Moldovas töötanud väga edukalt. Poliitilised parteid, Transnistria, majandust puudutav, humanitaarsfäär – kõik on siin plaanis olemas. Ma loen, et 2025. aasta eesmärk on takistada Moldova koostööd NATO-ga. Nad on seda kogu aeg teinud!“
Mârzac ütleb, et põhjus, miks Venemaa on Moldova-vastases hübriid- ja eriti infosõjas muutunud nii aktiivseks, peitub selles, et Moldova valitsus on hakanud häälekamalt võtma NATO-teemal sõna. „[Nagu see dokument näitab], on Venemaa pikaajaline eesmärk luua Moldova ühiskonnas NATO-teemal negatiivne hoiak. Nad on seda teinud läbi aastate ja jätkavad selle tegemist.“
Oazu Nantoi on Moldova parlamendi rahvusliku julgeoleku ja riigikaitsekomisjoni liige. „Moldova on Venemaa tugeva hübriidrünnaku all. Ja Venemaa kasutatavad mitmekülgsed vahendid neid rünnakuid tehes on tegelikkuses peegelpilt meie enda nõrkustest,“ ütleb Nantoi. Tema kitsast kabinetist avaneb vaade otse presidendihoonele, mille ülemistelt korrustelt peegeldub vastu viimane õhtupäike.
„Venemaa poliitika [Moldova-teemal] on primitiivne, selle mõte on provotseerida kaost ja kutsuda esile varased valimised, pärast naaseksid võimule kui mitte otse venemeelsed, siis vähemalt riigivastased jõud. See ei ole normaalne opositsioon, vaid Vene föderatsiooni viies kolonn,“ räägib ta.
Termin „viies kolonn“ käib iseenesest mõistetava nähtusena läbi paljudest vestlustest, mida me sel nädalal Moldovas peame. Kui ma hiljem küsin Elena Mârzaci käest, keda tema selle mõiste all täpselt silmas peab, vastab ta, et need on Vene agendid, kes on infiltreerunud nii poliitikasse, Gagauusia autonoomia administratsiooni, arvamusliidrite, poliitikaanalüütikute, ajakirjanike ja preestrite sekka. „Nad on ka valitsusasutustes, kus nad üritavad protsesse pidurdada ja läbi lükata Vene huve.“
Nantoi lausubki, et valitseva läänemeelse erakonna PAS all haigutab kuristik. „Kui me võimule tulime, valitses järgmises kihis katastroof: sabotaaž, korruptsioon ja ebakompetentsus. Praegugi on täitmata 40% täidesaatva võimu [ametikohti], sest me üritame meeleheitlikult leida kompetentseid inimesi. Selline on seis.“
Ehkki parlament on võtnud Vene propaganda tõkestamiseks vastu mitu seadusemuudatust, ei ole neid täielik edu saatnud. „Me ei saa kasutada Põhja-Korea strateegiat, sest meil kehtib sõna- ja arvamusvabadus. See on meile keeruline ülesanne.“
Õhtupäike on loojunud, kui me vestluse lõpetame ja tema kabinetist väljume. 75-aastane Nantoi otsib pimedas koridoris kabinetiukse lukku. Ta ütleb, et Moldova julgeolekut suudab tegelikult tagada ainult üks asi ja see on Venemaa poliitiline ja sõjaline häving Ukrainas.
„Selle hind on kohutav ja seda maksavad Ukraina inimesed.“
