Aga oot... On ju olemas GMO, geneetiliselt muundatud organismid, mida on võimalik luua ja mis on muundamata organismidest märksa tõhusamad – annavad rohkem saaki, liha, piima...

Siit tulenevalt... Miks ei võiks luua geneetiliselt muundatud inimest? Sellist, kel oleks peas mõistus, mis tahab ahmida teadmisi ja teha tööd, mitte aga olla loll ja pidada sõdu? Kui keeruline on muuta inimkond märksa arukamaks, et Albert Einsteine jätkuks igale külatänavale?

Algul ei saa Logan Ramsay aru, et miski on muutunud. Ta tunneb end lihtsalt pisut … nutikamana. Suudab paremini keskenduda. Paremini mitut asja korraga teha. Loeb veidi kiiremini, kõik jääb paremini meelde, vajab vähem und. Üsna pea ei saa ta seda enam eitada: midagi on ta ajuga teistmoodi. Ja kehaga ka. Ta hakkab maailma ja end ümbritsevaid inimesi – isegi neid, keda ta kõige rohkem armastab – nägema täiesti uue pilguga. Logani genoomi on häkitud. Ta on sihtmärgiks saanud põhjusel, mis ulatub aastakümnete taha ta mineviku tumedaimatesse aegadesse ning kohutavasse perekonnapärandisse.“ Selline on „Geenilõks“ lühikokkuvõte raamatu tagakaanel.

Logan on eriüksuslane tulevikumaailmast (loodetavasti kaugemast tulevikust), kes võitleb lindpriidest teadlastega, kes muudavad genoome kõikjal ja teenivad sellega ränka raha, sest mustal turul on nõudlus suur: ultralemmikloomad, ämblikusiidist rõivad, eksootilised GMO toiduained, kanep ja heroiin, täiesti uued eluvormid, seksinukud, mis on mähitud inimlihastesse ja -nahka...

Aga kui loome GMO inimese, kes tahab tarkust, mitte raha, siis mis võib minna valesti?

Logan Ramsay... Mõistagi tahab tema ema, juhtiv geeniteadlane, vaid parimat. Kusjuures üks on selge, kui inimkond ei muutu, sureb ta saja aasta jooksul välja. Aga...

Autor, kes on kirjutanud suurepärase ulmesarja „Wayward Pines“, loob tulevikustsenaariumi, pingelise süžeega välkkiirelt areneva loo, mis kaardistab ühe mehe põnevat muutumist, võimaldades samal ajal mõtiskleda inimeseks olemise piiride ja meie piiritu potentsiaali üle.