FAKTIKONTROLL | Reformierakond ei plaani taotleda veerandilt riigi elanikelt valimisõiguse äravõtmist

Facebookis levib väide, et Reformierakonna plaanitav kodakondsuseta inimeste valimisõiguse äravõtmine puudutab veerandit riigi elanikkonnast. Sellist plaani Reformierakonnal pole ja kodakondsuseta inimesed ei moodusta kaugeltki veerandit Eesti elanikkonnast.

Mida väidetakse?

Facebooki lehekülg „Eesti Nüüd“ avaldas kolmapäeval postituse, milles väidab, et Reformierakond plaanib taotleda kodakondsuseta inimestelt valimisõiguse võtmist ja see puudutab lausa veerandit riigi elanikkonnast.

„Kodakondsuseta inimestelt valimisõiguse äravõtmine, mida Reformierakond taotleda kavatseb, on halvim, millega meie valitsus välja tulla võib. Veerand riigi elanikkonnast heidetakse poliitilisest ja avalikust elust välja, muutudes ülimateks marginaliseerituteks,“ seisab postituses.

Päev hiljem lisas lehekülg uues postituses: „ainus võimalus Tallinna reformistide käest päästa on anda kodakondsus kõigile neile riigi elanikele, kes seda soovivad võtta. Sest pole aega oodata, kuni nad ise sooritavad riigikeeleoskuse eksami.“

Postitusi on seni näinud enam kui 800 Facebooki kasutajat. „Eesti Nüüd“ Facebooki leheküljel on üle 2600 jälgija.

Kuidas on asi tegelikult?

Faktikontroll ei leidnud avalikkusest ühtegi viidet, kus Reformierakond räägiks kodakondsuseta inimestelt valimisõiguse äravõtmisest. Reformierakonna pressiesindaja Kajar Kase kinnitas EPL-ile, et sellist plaani ega soovi erakonnal ei ole olnud ega ole ka praegu.

Küll aga otsis erakond juba eelmisel aastal riigikogus koalitsioonipartnerite toetust Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks. Ka oma selle aasta valimisprogrammis lubas Reformierakond muuta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust, et peatada „terrorismi toetava ja terroriakte kasutava riigi kodanike (sealhulgas Venemaa) valimisõiguse“.

Seega ei vasta tõele lehekülje „Eesti Nüüd“ jutt Reformierakonna plaanitavast määramata kodakondsusega inimeste hääletamisõiguse äravõtmisest.

Teiseks oli Statistikaameti 2022. aasta andmeil Eestis määramata kodakondsusega inimeste arv 66 587 ning rahvaarv 1 331 796. Seega eelmise aasta andmete põhjal oli riigi elanikkonnast vaid 5% neid inimesi, kel on määramata kodakondsus.

Teoreetiliselt saaks eelmise aasta andmete põhjal kohalikel valimistel osaleda valijana kokku 84 398 Venemaa ja Valgevene kodanikku, mis teeks määramata kodakondsusega inimestega koos 11% elanikkonnast.

Seega ei vasta tõele ka väide, justkui määramata kodakondsusega inimeste valimisõiguse äravõtmine puudutaks veerandit tervest Eesti elanikkonnast. Kuigi midagi sellist pole Reformierakonnal plaanis, siis see puudutaks vaid 5% elanikkonnast.

Praegu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõiguslikud kõik Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. Samuti saavad kohalikel valimistel hääletada Eestis elavad Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus vaid Eesti kodanikel.

Järeldus: vale. Reformierakond ei taotle määramata kodakondsusega inimeste valimisõiguse äravõtmist. Samuti ei moodusta määramata kodakondsusega inimesed veerandi kogu riigi elanikkonnast.