20.03.2023, 21:18

Macron surus viimaks pensionireformi läbi, makstes partei populaarsusega

President Emmanuel Macroni lootus, et vabariiklased ei hakka Prantsuse valitsust kõigutama, pidas paika.

Kaarel Kressa kaarel.kressa@delfi.ee

Esmaspäevaste protestimeeleavalduste käigus blokeeriti ka raudteid.

FOTO: ISA HARSIN/SIPAISA HARSIN | SIPA/Scanpix

Prantsusmaa avalikkus ja parlament ei võtnud Emmanuel Macroni kauaoodatud pensionireformi läbisurumist sugugi nii valutult, kui Macron ja peaminister Élisabeth Borne arvestasid. Kuna pensioniseaduse rahvusassamblees heakskiitmine ei paistnud kindel, loobus valitsus eelmisel nädalal hääletusele minemast ja lasi kohe käiku juriidilise mehhanismi, mille järgi saab eelnõu läbisurumist tõkestada üksnes valitsusele umbusaldust avaldades.

See, et parlamendi seisukohta isegi ära ei oodatud, pälvis meedias ja opositsioonis laialdast hukkamõistu ning varem reformi toetama kaldunud parempoolsed vabariiklased teatasid ükshaaval, et liituvad ilmselt umbusaldajate leeriga. Vahepeal vaibunud meeleavaldused said uue hoo sisse ja muutusid vägivaldsemaks, mistõttu peeti laupäeval kinni 169 inimest. Ka esmaspäeval blokeerisid ametiühingute ja vasakparteide korraldatud meeleavaldused mitmel pool valitsusasutuste tööd ja maanteedel liiklust. Plaanitud reformi põhisisu on tõsta pensioniiga 62. eluaastalt 64. eluaastale.