Mida väidetakse?

„Valimiskomisjoni ja valimisteenistuse hoonest leiti tõendid võimaliku valimispettuse kohta,“ kirjutab EKRE rahvasaadik Kalle Grünthal oma 20. märtsi Facebooki postituses. Postituses väidab ta, et üks uudishimulik inimene olevat pildistanud Komandandi majas „kahte vaasi sarnast eset, mis olid täidetud arvutisosadega“.

Postituses on kaks fotot, mis on väidetavalt tehtud 10. märtsil Tallinnas Komandandi majas, kus asuvad riigi valimisteenistus ja valimiskomisjon. Sel päeval vaatas valimiskomisjon läbi kaksteist möödunud valimistega seotud kaebust.

Enda sõnul palus Grünthal spetsialistidelt abi, et tuvastada, milliste „arvutiosadega“ on tegu. Ta järeldas, et pärast valimisi on „keegi kurja vaeva näinud, et purustada hulgaliselt arvutiosasid“. See omakorda viitavat sellele, et „valimistel kasutatud arvutitest võib osa riistvarast olla välja vahetatud ning asendatud riistvara purustatud,“ kirjutab Grünthal.

Samuti pidavat fotod Grünthali sõnul seletama, miks ei ole Martin Helmele tema nõudmistest hoolimata väljastatud valimisteenistuse arvutite logisid. „Ei saagi väljastada, sest esialgsed andmed on hävitatud.“

Grünthali postitust on jagatud 430 korda ja sellele on jagatud 566 meeldimist. EKRE portaal Uued Uudised ning veebilehed uudis.net ja eestieest.com avaldasid sama sisuga artikleid. Grünthali postitus on jõudnud vähemalt 16-sse EKRE toetajate gruppi.

Muu hulgas on Grünthali postitus jõudnud ka Koos/Vmeste liikumise toetajate Facebooki gruppidesse ja lehekülgedele.

24. märtsil postitas EKRE liige Edmond Penu sama foto ja lisas : „4. märtsil enne häälte kokku lugemist olid logid juba rikutud ja hääletustulemused ei olnud enam kontrollitavad, seega pole riigikohtul ka enam isegi parema tahtmise juures midagi välja nõuda.“

Oma postituses viitab ta ka valimiskomisjoni 25.01.2021 otsuse nr 3 muutmisele, mis jõustus mullu 10. mail. Sellega muudeti otsuse sõnastust, mis puudutab e-hääletamise järel logikirje andmete anonüümimist.

Penu väidab, et valimispäeval ehk 5. märtsil polnud valimistulemusi enam võimalik kontrollida.

Kuidas on asi tegelikult?

Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütles Faktikontrollile, et fotod on tõesti tehtud riigi valimisteenistuse hoones.

Koitmäe sõnul on fotodel 2021. aasta kohalike valimiste ja mitmete sellest varasemate valimiste e-häälte avamise võtmeosakute kiipkaardid ja võtit sisaldavad kõvakettad. Viimasena hävitati kohalike valimiste võtmed 2022. aasta veebruaris.

Riigikogu valimiste seaduse järgi säilitatakse elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab riigi valimisteenistus elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme. Ka kõik pabersedelid hävitatakse.

„Hävitamise eesmärk on kaitsta häälte salajasust ja seda tehakse rangelt paika pandud reeglite järgi ja audiitorite silme all,“ ütles Koitmäe.

See video on filmitud aasta tagasi ja näitab nendesamade kiipkaartide ja kõvaketaste hävitamist.

Seda, et tegemist on juba varasemate valimiste ajast pärit seadmetega, tõendab seegi, et täpselt samu kõvakettaid eksponeeriti veel sel aastal Vabamu näitusel „Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks“. Samuti on hävitatud kettaid korduvalt kasutatud uudiste katteplaanina.

Foto Vabamu näituselt (vasakul) ja kuvatõmmis Grünthali postitusest (paremal). Mõlemal fotol on samad hävitatud kiipkaardid ja kõvakettad.

Koitmäe lisas, et e-hääletamist on Eestis korraldatud alates 2005. aastast ja hävitatud plaate hoitakse suveniirina alles.

Mis puudutab Penu väiteid: e-häälte anonüümimine ja e-häälte võtmete hävitamine ei ole samad asjad. Samuti ei ole anonüümimine „logide rikkumine“.

E-häälte anonüümimine tähendab, et neilt eemaldatakse isikuandmed ja jääb alles vaid valija tehtud valik. „Seda tehakse enne e-häälte avamist, et keegi ei saaks teada, kes kelle poolt hääletas,“ ütles Koitmäe.

Koitmäe sõnul hääled ise, mis on sisult valijate digiallkirjastatud failid, hoitakse muutmata alles ja nende avamise võti hävitatakse alles siis kui kõik valimiskaebused on lahendatud ja lõplik valimistulemus välja kuulutatud. Seni on võimalik kõiki e-häälte lugemise protseduure korrata.

E-hääletanute logid, ehk info selle kohta, kes valijatest kasutas elektroonilist hääletamist, anonüümitakse alles pärast valimistulemuste väljakuulutamist – samal ajal kui hävitatakse e-hääled, süsteemis sisalduvad isikuandmed ja e-häälte avamise võti. Seda sätestab ka seesama Penu viidatud valimiskomisjoni otsuse punkt 1.2. Selliselt anonüümitud logisid saavad kasutada teadusasutused uurimistööks.

E-hääled loeti üle vastavalt seadusele 6. märtsil. Seega ei vasta Penu väide tõele, et 5. märtsil polevat hääletustulemused enam kontrollitavad. Kõik e-häälte lugemiseks ja kontrollimiseks vajalikud andmed on muutmata kujul alles kuni kõik valimiskaebused on lahendatud ja lõplik valimistulemus välja kuulutatud.

Järeldus: vale. Fotodel on mitmete eelmiste valimiste e-häälte avamise võtmeosakute kiipkaardid ja võtit sisaldavad kõvakettad, millest viimased hävitati 2022. aasta veebruaris. Neid hoitakse alles suveniiridena.