RAAMATUBLOGI: Prohvet, idioot ja eakas finantsgeenius versus Obama, Ban Ki-moon ja Putini Venemaa
(1)Jonas Jonasson, „Prohvet ja idioot“, tõlkinud Kadri Papp, Varrak, 352 lk.
Jonas Jonassoni esimene laia maailma jõudnud teos „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ oli plahvatus. Irooniline ja huumoriga üleküllastatud optimismi ülistav romaan tänapäeva maailmast, vaatega minevikku pälvis üleilma kõrvulukustavat aplausi.
Väike meenutus „Saja-aastasest...“: Allan Karlsson on saanud sada aastat vanaks ja kohe-kohe tulevad vallaisad ja muu säärane seltskond teda hooldekodus õnnitlema. Mõistagi ei kannata normaalne inimene säärast tilu-lilu. Allan võtab ette ainuõige otsuse: ronib aknast välja ja laseb susside lohisedes jalga. Bussijaamas paneb ta tuuri ühe räsitud pikajuukselise tüübi kohvri ja kaob, kuhu esmalt buss, hiljem jalad viivad, pidades kinni maailma vingeimast elufilosoofiast, mille järgi võiks elada igaüks: on, nagu on, ja tuleb, mis tuleb.
Ausalt öeldes pole Jonasson järgneva viie raamatuga, millest viimane on „Prohvet ja idioot“, jõudnud „Saja-aastase...“ tasemele, mis on loogiline, kui alguspunkt on sedavõrd võimas. Samas on kõik Jonassoni raamatud kõvasti üle keskmise ning ääretu mõnuga loetavad. Seega igal, kelle hinges peitub huumorisoon ja kes tahab näha maailma laiemalt, on kohustus kätte võtta „Prohvet ja idioot“. Jonasson suudab selgitada väheste sõnadega suuri asju, tema tegelased on soojad ja südamlikud ning sündmused, mis raamatus aset leiavad, näivad ilmvõimatud, kuid ei näi banaalsed.
Nagu Jonassoni raamatutes ikka, on tegelased kuhugi teel. Kusjuures teelised... Võta sa kinni, kas pisut piiratud maailmamõistmisega superkokk Johan on imelikum kui särava mõistusega iseõppinud astrofüüsik Petra või 75-aastane finantsgeenius Agnes, kes duoga liitub. On aasta 2011. Kolmikul on kiire, sest Petra ennustuste kohaselt saab maailm otsa 21. septembril umbes kell 21.20. Enne seda tuleb läbi põigata Petra lapsepõlvearmastuse juurest ja jõuda Rooma, kus Johan peab andma diplomaadist vennale kõrvakiilu.
Mõistagi ei kulge reis nii, nagu peaks ning kolmik satub üleilmsete sündmuste keerisesse, kohtudes selle maailma vägevatega ning muutes ajalugu.
„Kui see lugu algas, oli Barak Obama USA president, Ban Ki-moon valitses ÜRO-d ja kuus aastat Saksamaa liidukantsleri postil olnud Angela Merkelil oli veel ees kümme pikka aastat. Venemaal oli president, kelle nime peaaegu keegi ei mäleta. Kõik teadsid, et tegelikult juhib riiki hetkel peaministriks olev Putin. Rootsis oli peaministriks konservatiivse partei juht Reinfeldt. Samas riigis jäeti poologar vend Johan üksi, kui vanem vend Fredrik Rooma diplomaatilist karjääri tegema suundus. Nende ema oli juba ammu surnud, isa kõndis aga oma poiss-sõbraga käsikäes piki Motevideo randu. Alustamegi poologarast vennast. Ei kulu kaua aega, kuni mängu astub terve maailm. Kaasaarvatud Obama, Ban Ki-moon ja Putini Venemaa. Head isu!“
