Anna Hints: ma ei olnud enda lugu varem nii ausalt rääkinud, kuid ma pidin end filmi jaoks lahti tegema

„Olen piiri peal kõndija ja mind huvitavad teised samasugused, kelle hääl ei kosta piisavalt tugevalt,“ ütleb režissöör Anna Hints.

Tema kallistus on soe. Tema loomingulisus pulbitsev. Tema anne metsik. Peaaegu kõik ta senised filmid on pälvinud rohkem või vähem auhindu. Nüüd on loorberite kogumise rajale astunud tema värskeim linalugu, seitse aastat voolitud „Savvusanna sõsarad“, mis algatuseks pälvis parima režii preemia ülimainekalt Sundance’i festivalilt.

Päev pärast filmi Kopenhaageni esilinastust sattus Anna Hints (41) seal Itaalia söögikohta, mille kokk oli, üllatus-üllatus, sõsarate lugu vaatamas käinud. Kokk pakkus filmitegijatele head ja paremat ning tunnistas, et teda kui meest puudutas film väga. Kuigi Anna ei näe mingit vajadust filmi vaatajaid ja nende suhtumist soo järgi jagada. „„Savvusanna sõsarad“ on tegelikult sooülene lugu. Filmis räägitud lugude probleem pole meestes ja naistes, vaid patriarhaalses mõtteviisis, mida võivad väljendada nii bioloogiline naine kui ka mees.“