Ema juurde ei lasta, emakeeles rääkida ei tohi. Mida tehakse Ukrainast küüditatud lastega?

Laste peksmist tuleb inimõiguslaste sõnul harva ette. Küll aga toimub igapäevane ajupesu ja vaimne vägivald.

Märtsis andis Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus Ukraina laste küüditamise tõttu välja korralduse vahistada Venemaa president Vladimir Putin ja laste õiguste volinik Maria Lvova-Belova. Rääkisime emaga, kes pingutas ligi neli kuud, et oma tütar Venemaalt kätte saada.

2022. aasta veebruari lõpuni elas Tetjana Vlaiko Hersonist 40 kilomeetri kaugusel Oleksandrivka külas ja töötas juustumeistrina. Ta kasvatas üksi 19-aastast puudega poega ja 11-aastast tütart Liliat. Praegu pole külas alles ühtegi maja. Tetjana räägib Kiievi pagulaskeskuses, et nende maja sai Vene pommiga pihta juba sõja esimestel päevadel. Pere võttis kaasa kaks kotti ja sõitis Vene tankil Hersonisse. „Oli ainult üks väljapääsutee,“ meenutab Tetjana.