26.03.2023, 12:10

Gruusiast võib saada Venemaa tagahoov. Eesti ja Euroopa pehme poliitika vajab muutust

Jäänud on viimane võimalus, et Gruusia täielikult Kremli vasalliks ei libiseks. Eesti ja EL-i juhid peaksid suutma selgeid sõnumeid edastada.

Raimo Poom raimo.poom@delfi.ee

Märtsi alguses haaras Thbilisit tohutu meeleavalduste laine, sest sealne valitsuspartei Gruusia Unistus tahtis parlamendist läbi suruda läbinähtavalt Venemaalt kopeeritud nn välisagentide seaduse.

FOTO: Priit Simson | Delfi Meedia

„Minu sõnum Gruusiale on: Euroopa aken läheb kinni, teist saab Venemaa tagahoov,“ ütleb europarlamendis muu hulgas just Gruusiaga sidemeid hoidvat delegatsiooni juhtiv Eesti eurosaadik Marina Kaljurand. Ta nendib, et viimasel ajal ei ole võimalik üldse aru saada, mida Gruusia valitsus teeb.

„Gruusia valitsus sööb meie usaldust järjekindlalt. Nad ei tee mitte midagi. Ma ütleksin nii, et hoiak on praegu selline, et oleme kaotamas Gruusiat ja teeme veel viimase katse,“ märgib pikaaegne riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson. Iseloomustades oma viimase aja kontakte Gruusia ametiisikutega, lisab ta, et jutt on olnud ühene: „Sisepoliitika trendid ja riigi autoritaarsemaks muutumine välistavad üldse võimaluse, et Gruusia võiks niipeagi saada EL-i liikmeks, aga ka kandidaatriigi staatuse saamise.“

Kommenteeri Loe kommentaare (23)