Psühholoogide paradoks: riik raha annab, aga hädalised jäävad ikka abita

Teraapiafondis jääb igal aastal raha üle, sest psühholoogid ei taha väikese tasu eest tööd teha.

„Ma sain perearstilt saatekirjad kliinilise psühholoogi poole pöördumiseks möödunud kevadel,“ räägib tallinlane Katrin (täisnimi toimetusele teada). „Saatekirjad“ on mitmuses, sest perearsti hinnangul vajasid psühholoogi abi nii Katrin kui ka tema peaaegu täisealine laps. Katrin oli saatekirjade üle õnnelik, sest psühholoogide visiiditasu on kuni 120 eurot, aga perearsti teraapiafondi kaudu suunamine tähendas, et kummalegi oli viis visiiti tasuta. „Me ei oleks psühholoogi juurde pöördumist endale lubada saanud, kui kaks visiiti oleks 240 eurot maksma läinud,“ ütleb Katrin.

Rõõm jäi üürikeseks, sest ta lihtsalt ei saanud ühegi psühholoogi juurde aega. Katrin pöördus kaheksa teenuseosutaja poole ja sai igalt poolt vastuse, et aegu pole. „Ainult Sensusest öeldi, et pöörduksin oktoobris, siis ehk on,“ meenutab ta.