„Vahel ärkasin 50 korda öö jooksul.“ Kehv uni paneb üha rohkem inimesi haiguslehte võtma

Poolsada ärkamist ühe öö jooksul – uneprobleemidega inimese elus võib see tavaline olla.

Päev väsitas tugevasti, arstiteaduskonna loengud ja iseseisev õppimine on aju lausa huugama pannud, aga und ei tule ega tule. Ei tule ka kahe ega nelja tunni pärast, kuigi ase on pehme ja tuba vaikne. Seitsme tunni pärast vaatab 23-aastane Anne Marie (jätame tema ja osa kaaskannatajate perekonnanimed nende palvel avaldamata – toim) kella ja peab tõdema, et tänane päev tuleb ülikoolis üle elada nii, et ta pole hetkekski sõba silmale saanud.

Haigekassa statistika kinnitab, et 2015. aastast mulluseni suurenes uneprobleemide tõttu võetud haiguslehtede arv üle kahe korra. Samuti on märkimisväärselt kasvanud üldiselt haiguslehe võtmine, mille taga võib olla nii see, et oma tervisele pööratakse rohkem tähelepanu, kui ka koroonapandeemia, mis kinnitas, et haigena ei tasu end tööle vedada. Uneprobleemid aga võivadki ravita jäädes nii tõsiseks muutuda, et hakkavad ülejäänud elu tugevalt häirima.