KULTUURIBIIT | Pianisti ja helilooja Rahel Taltsi playlist

Seekordse kultuuribiidi muusikavaliku pani kokku andekas pianist ja helilooja Rahel Talts, kes esineb koos oma 14-liikmelise ansambli Rahel Talts Ensemble'ga Jazzkaare kontserdil 27. aprillil Fotografiska Tallinnas.

Rahel Taltsi looming liigub kaasaegse džässi radadel, ühendades folk- ja popmuusikast inspireeritud meloodiad põnevate rütmikihtide ning kõlapiltidega. Tema 14-liikmelise ansambli Rahel Talts Ensemble debüütalbumilt „Power of Thought“ jõuavad kuulajateni läbikomponeeritud nüansirikkad seaded, jättes ruumi ka improvisatsioonile ja vabale mõttelennule, mida kuuleb ka nende Jazzkaare kontserdil 27. aprillil Fotografiska Tallinnas.

Rahel ütleb oma muusikavaliku kohta nii (seda saab kuulata ka siit):

Seamus Blake – „Way Out Willy“

Energiast pakatav lugu, ilusad meloodiad ja kananahka tekitavad soolod. Alati teeb tuju heaks ja tõmbab päeva käima! Lugematuid kordi replay peal kuulatud. Seamus Blake'i võimas saksofoni sound on minu jaoks imetlusväärne ning klaverit mängib üks mu lemmik pianiste David Kikoski ja kitarril suurepärane Lage Lund. Kõikide soolod löövad pahviks. Soovitan soojalt tervet albumit kuulata, tipptasemel džäss ja kompositsioonid.

Omer Avital – „Sabah el Kheir (Good Morning)“

Minu viimase aja üks ägedamaid avastusi. Iisraeli kontrabassist Omer Avitali bänd ja looming. Ansamblis mängivad muidugi ka tippmuusikud, nt Joel Frahm saksofonil ja Avishai Cohen trompetil. See lugu sisaldab täpselt neid aspekte, mis mulle muusikas väga meeldivad: positiivne-kerge vibe, natuke gospellik, lihtsa meloodiaga ja mitte väga palju muusikalist infot sisaldav, aga nii perfektne. Ja milline soolo Joel Frahmil.

(alloleval lingil on järjest võimalik kuulata kogu playlisti mujusikat)

Gilad Hekselman – „Fast Moving Century“ (feat. Shai Maestro and Eric Harland)

Jällegi üks viimase aja väga lahe avastus Giladilt, midagi täiesti teistsugust tema eelnevast loomingust. Mulle väga meeldib elektroonilise beatmuusika miksimine džässiga ja sellega eksperimenteerimine. Selles loos on mingi hullumeelsus ja kiiks, aga ka õrnus ja ilu, mille kooslus mind kohe kaasa haarab ja väga meeldib.

Pat Metheny – „Third Wind“

Kuidagi ei saa üle ega ümber Pat Methenyst selle listi koostamisel, ja muidugi võimatu on valida ühte parimat lugu. Metheny muusika on mind sõna otseses mõttes saatnud sünnist alates ning mõjutanud väga palju minu heliloomingut ja muusikamaitse kujunemist. Ta on endiselt üks mu lemmik džässheliloojaid ja muusikuid. Nagu Methenyl ikka, kompositsioonid on tal väga omapärased, mitmeosalised ja kaasahaaravad, nii ka „Third Wind“. Valisin selle loo, kuna mulle meeldib see kui tervik kompositsioon väga ning viimased 2-3 minutit loost (lõputeema) on lihtsalt võrratud! Üks mu lemmikmeloodiaid kogu maailmas, võtab silma märjaks!

Mike Stern – „One World“

Samuti ei saa mainimata jätta Mike Sterni. See on lugu (ja tegelikult terve album), mida mäletan jällegi varasest lapsepõlveajast. Selle eest tänan kalleid vanemaid, tänu kellele mul enamik Mike'i meloodiaid peas on. Ka Sternil on väga suur roll minu kui muusiku ja helilooja kujunemise teel. Nagu mainisin, olen väga suur „ilusate meloodiate“ austaja ja siin loos on need täiesti olemas! Tunnen mingit seletamatut sidet selle looga.

Pablo Held & Eos Chamber Orchestra – „Ascent“

Väga, väga meeldib see instrumentide valik ja arranžeering. Mulle meeldivad intensiivsed, vahel isegi sünged gruuvid, kontrastid ja midagi natuke crazyt. Siin loos tulevad need hästi välja, ja suuremate ansamblite muusika on alati mulle põnev. Trummidel on Jonas Burgwinkel, kelle mäng on üks mu uusi lemmikuid.

Yellowjackets – „Timeline“

Yellowjacketsi muusika on jällegi väga palju minu muusikat mõjutanud, olen nende pikaajaline austaja. Arvan, et see bänd võib osaliselt süüdi olla selles, et džässmuusiku tee valisin. Raske oli ühte lugu valida, aga selekteerisin välja just selle, kuna see on eriti helge hea tuju tekitaja, motiveeriv, päeva käima tõmbaja ja lootuse andja minu jaoks. Lihtsalt nii ilus ja lüüriline, lihtne, voolav lugu

Charlie Parker – „Chi Chi“

Parker on see, tänu kellele tabas mind bebopi ja traditsioonilise džässipisik. Mäletan, kui sain selle sama CD-plaadi, kus peal on Chi Chi, esimest korda oma kätte teismeeas ning olin täielikus vaimustuses. Tahtsin ka nii mängida. Parkeri meloodiad köidavad mind alati jubedalt. Valisin selle loo, kuna see on üks kõige paremini meelde jäänud lugusid sellelt plaadilt ja väga meeldib selle teema.

Louis Cole - „Real Life (feat. Brad Mehldau)“

Midagi natuke teistsugust ka. Olen väga suur Louis Cole'i fänn ja v äga meeldib Brad Mehldau soolo selles loos - nii out ja nii in samal ajal, väga hip ja täiesti geniaalne mu arust.

Joel Lyssarides - „As Night Let Down Its Curtain“

Uus avastus - Rootsi pianist Joel Lyssarides. Nii puhas, ilus ja lihtne, mis tõestab jälle, et ei ole vaja palju muusikalist informatsiooni või keerukaid taktimõõte/rütme, et lugu oleks hea ja puudutaks.

Rahel Talts Ensemble pala „Gratitude“: