FAKTIKONTROLL | Kas on tõsi, et Kaja Kallas andis vahetult enne valimisi riigiametnikele palgatõusuks 110 miljonit?

Sotsiaalmeedias levivad väited, et peaminister Kaja Kallas eraldas vahetult enne valimisi riigiametnike palgatõusuks 110 miljonit eurot. Tegemist on aga eksitavate ja valejäreldusteni jõudvate postitustega.

Mida väidetakse?

Facebooki leheküljed „Eesti Eest“ ja „Eesti Nüüd“ väidavad oma 28. märtsi postitustes, et peaminister Kaja Kallas eraldas vahetult enne valimisi 110 miljonit eurot riigiametnike 10%-liseks palkade tõstmiseks. Seda olukorras, kus riigi kulutusi on vaja kärpida miljardi euro jagu.

„See tähendab, et meie riigil pole raha, et kompenseerida tõusvaid hindu, tervishoidu ja haridust. Kuid see leiab vahendeid, et tagada bürokraatide armeele hea elu,“ kirjutas lehekülg „Eesti Eest“ oma postituses.

Kuidas on asi tegelikult?

Riigikogu võttis mullu 7. detsembril vastu 2023. aasta riigieelarve ning president kuulutas selle välja 15. detsembril.

Palgatõusuks on selle aasta eelarves planeeritud 243 miljonit eurot, mis on 110 miljoni võrra suurem summa võrreldes eelmise aastaga. Tänavu moodustab palgakasv üldisest eelarve mahu kasvust 5-6%.

Seega väide, et Kallas eraldas riigiametnike palgatõusuks 110 miljonit eurot, ei vasta tõele. Tegelikult eraldas riigikogu ministeeriumite haldusalasse jäävate ametnike ja töötajate palgatõusuks üle kahe korra rohkem raha.

Ka ei saa väita, et kõikide töötajate palgad tõusevad 10%. Palgafond jaguneb erinevate ministeeriumite valitsemisalade vahel. Ministrid otsustavad konkreetse palgatõusu üle ise – mis on ministeeriumi fond, mis allasutuste fond ja milliste töötajate palgad mil määral tõusevad.

Postitustes räägitakse vaid riigiametnike palgatõusust. Tegelikult hõlmab palgatõus erinevate ministeeriumite haldusala töötajaid, sh päästjaid ja kultuuritöötajaid.

Samuti heidavad postitused peaministrile ette, et riigiametnike palgatõusu kõrval pole riigil raha, et kompenseerida tõusvaid hindu, tervishoidu ja haridust. Küll aga hõlmab tänavuses riigieelarves kokkulepitud palgatõus ka õpetajate töötasu – õpetajate, siseturvalisuse eest vastutavate töötajate ja kultuuritöötajate palgafond tõuseb sel aastal 15% ehk kokku kulub selleks üle 183 miljoni euro.

Ülejäänud 60 miljonit eurot läheb palgatõusuks avaliku sektori üleselt ehk täiendav palgafondi kasv on 5%.

Valitsus koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle riigikogule menetlemiseks. Seejärel võtab riigikogu riigieelarve seadusena vastu ja lõpuks kuulutab selle välja president. Seega ei otsusta Kallas isiklikult palgatõusu ja riigieelarve üle.

Postitused seostavad palgatõusu otsust valimiste-eelse ajaga. Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Riigikogu valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval igal neljandal aastal. Seega ei ole valimised ja riigieelarve vastuvõtmine omavahel sõltuvas seoses.

Otsus: eksitav. Kallas ei eraldanud 110 miljonit eurot riigiametnike palkade tõstmiseks. Tegelikult on selle aasta riigieelarves planeeritud palgatõusuks 110 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Kokku teeb see 243 miljonit eurot. Palgatõus puudutab erinevate ministeeriumide haldusalade töötajaid, sh õpetajaid, kultuuritöötajaid ja siseturvalisuse eest vastutajaid.