Üle-euroopalise üliõpilaste uuringu Eurostudent kohaselt jääb Eestis aina vähemaks neid tudengeid, kes suudaks töötamise kõrvalt õppida. Energia, mis üliõpilastel kulub pelgalt hinge sees hoidmiseks, lämmatab igasuguse kiindumuse õpitava eriala vastu. Kes ikkagi tagab kõrghariduse jätkusuutliku arengu? Kas öösel õlut ette kandev arstitudeng või korralike tagatistega valdkonna entusiast, kes lisaks õppekavas kohustuslikule tahab oma ala kohta rohkem teada ja seda edasi arendada?