ARVUSTUS | „Te ju teate, kuidas Vene impeeriumis asjad käivad“. Julia Augi „Keisri hull“ on julgelt poliitiline lavastus

Julia Aug näitab Vene teatri „Keisri hullus“ ka ukrainlaste reaalsust.

„Minevik olevikust välja visata,“ sõnab keiser Aleksander I (Aleksandr Ivaškevitš). Ometi valgustab Julia Aug nii piltlikult kui ka otsesõnu publikut karmi, toore tõe ja ajaüleste paralleelidega. Minevik on tagasi, olevikku imbunud, sellesse juured sisse ajanud.

Vene Teatri saali suurel laval loodi väheste vahenditega suurejooneline, ent ometi mitte ülepakkuv kujundus – lakooniline, ent oma pingestatuses võimas. Raskust ja samal ajal hingamisruumi lõi tumedates toonides lava black box’ilik süngus, mida tasakaalustas täpne valguskujundus. Valgusega hävitati – mõnikord taotluslikult, mõnikord suisa tahtmatult – seinad nii publiku ja näitlejate kui ka eri ajastute vahel, sellest aga hiljem. Üllatavalt ja võluvalt mõjus eesti keele kasutamine maakeelena näiteks pärimuslaulude ajal. Lauluviis „Eia, tuia, lase kiike käia“ põimiti sisse läbivalt ja eri töötlustes – Aleksandr Žedeljovi muusikaline kujundus on lavastuse oluline osa ja saatja.