Muuseumikaardi juht: uus kaart kaotab barjääri muuseumisse sisenemisel

Alates eilsest saab iga muuseumisõber soetada omale aastase muuseumikaardi, mis tagab piiramatu ligipääsu enam kui 100 muuseumi ja 500 näitusele üle Eesti.

Eesti Päevalehe küsimustele vastas muuseumikaardi juht Kert Kask.

Mida muuseumikaart endast kujutab?

Muuseumikaart on Eestis ainulaadne muuseumide ühine digitaalne aastapilet, millega pääseb enam kui 100 muuseumi, galeriisse ja elamuskeskusesse nautima aasta jooksul enam kui 500 näitust. Korduvkülastajale on see soodne võimalus nautida kultuuri, külastada häid muuseume või inspireerivaid näitusi mitmeid kordi järjest.

Kui palju kaart maksma hakkab?

Muuseumikaart maksab 59 eurot, mis muuseumisõpradele on vägagi mõistlik investeering. Suurema osa muuseumikaardi tuludest saavad muuseumid tagasi, nii et iga muuseumikaardi ostu ja iga külastusega saab toetada Eesti muuseume, et nad saaksid pakkuda mitmekesiseid näituseid, rikkalikku programmi ja säilitada meie kultuuripärandit.

Võib öelda, et muuseumikaardi hind on piisavalt soodne ning tasub ennast ära juba mõne külastuse järel ja võimaldab pikemas vaates kindlasti kasumissegi jääda. Eesti kallimate muuseumide piletid maksavad 15–16 eurot, nii et juba nelja korraga on rahaliselt võit olemas. Rääkimata siis muuseumikülastuse positiivsest mõjust teadmiste arendamisele, elamuste saamisele, kultuuri tundmaõppimisele ja vaimse tervise hoidmisele.

Kui muuseumikaart on kasutusel QR-koodiga, siis oleks vaja ilmselt nutitelefoni? Võib juhtuda, et kõigil eakamatel muuseumihuvilisetel vastavat tehnikat pole. Kuidas nemad saavad kaarti kasutada?

Muuseumikaart on personaalne ja seotud isikukoodiga, nii et kel nutitelefoni ei ole ja ka QR-koodi näiteks välja printida ei saa, siis isikukoodi alusel saab muuseumitöötaja teha kindlaks, kas külastajal on aktiivne muuseumikaart.

Kui paljud Eesti muuseumid on süsteemiga liitunud?

Muuseumikaardiga on liitunud kõik Eesti tuntumad muuseumid, enam kui 100 muuseumi seast leiab endale sobiva igaüks. Samas on olnud igal muuseumil vaba valik, kas liituda või mitte ja seega on tõesti ka muuseume, mis hetkel veel liikmed ei ole. Küll aga näitab rahvusvaheline kogemus, et muuseumikaardiga liitub aja jooksul üha enam muuseume. Näiteks Soomes alustas 2015. aastal muuseumikaardiga üle 200 muuseumi, nüüd on liitunuid juba üle 350. Muuseumikaardi kodulehel on toodud välja kõik muuseumid, kus muuseumikaart kehtib ja niisamuti ka liitunud muuseumides kohapeal.

Milline olnud olnud teiste muuseumikaarti kasutavate riikide praktika?

Esimesena võtsid muuseumikaardi kasutusele hollandlased juba 1980. aastate alguses ning praeguseks on seal juba üle 1,3 miljoni kasutaja. Hollandlased ise vaatavadki muuseumikaardi kasutajate arvu juba mitte ainult numbrites, vaid suhtarvuna rahvastikust – enam kui 7% hollandlastest võivad muuseumisse igal hetkel sisse astuda.

Just see ongi muuseumikaardi kõige suurem võlu – muuseumikaart kaotab barjääri muuseumisse sisenemisel ja muuseumis võib käia igapäevaselt nagu näiteks ka raamatukogus. Lisaks Hollandile on muuseumikaart kasutusel ka Šveitsis, Soomes ja Belgias. Eesti on tänasest alates viies riik, kus saab muuseume niimoodi piiramatult külastada.

Kuidas Eesti muuseumitel hetkel läheb? Koroonaaastad jätsid oma jälje, aga kas numbrid on nüüdseks taastunud vähemalt kodumaise külastaja osas?

Kohalike külastajate arv on mõnes muuseumis pärast koroonaaega kenasti taastunud, aga paljudes veel mitte. Külastajad leiavad vaikselt, aga järjekindlalt tee tagasi muuseumide juurde ja loodetavasti aitab ka muuseumikaardiga kaasnev paindlikkus suurendada külastuste arvu.

Muuseumikaardi omanikele soovitan minna veebilehele muuseumikaart.ee ja leida nende rohkem kui saja muuseumi seast mõni, kus ei ole veel käinud, võtta hetk ja vaadata see oma silmaga üle. Iga muuseumiskäik kahtlemata rikastab.