Maailma parim sommeljee: elusolemise tunne on piisav põhjus, et avada vein!

Sel aastal kuulutati Pariisis maailma parimaks sommeljeeks lätlane Raimonds Tomsons.

ASI (Association de la Sommellerie Internationale) on maailma parima sommeljee võistlusi korraldanud juba aastast 1969. Maailma parim sommeljee kroonitakse iga kolme aasta tagant.

See, et meie regioon viimaks sel moel esile tõuseb – paratamatult on kiusatus Tomsonsi edu ka naabritele laiendada – ei ole tiitlikandja meelest sugugi imekspandav. Veinimaa tausta ja traditsioonide puudumine võib olla ka vabastav, meeli avav. Veinimaailmas muljetavaldava karjääri teinud Tomsons ise on kahtlemata otsiva ja uudishimuliku meelega sommeljee. Karta on, et pidama jäämist pole oodata nii pea. Vestlus Tomsonsiga toimus veebruari lõpus, veidi pärast tiitlivõitu.

Palju õnne uhke saavutuse puhul! Mida maailma parima sommeljee tiitel sinu jaoks sisuliselt muudab?

Inimesena ei ole minu jaoks tegelikult suurt vahet, aga mõistagi tähendab see selgelt rohkem tähelepanu. Lisaks pressi huvile on avatud palju uusi uksi ja see tähendab, et pean võtma vastu olulisi otsuseid. Lisaks Lätis toimuvale on ka üksjagu rahvusvahelisi projekte, kutseid, üritusi, koostööpakkumisi. Mulle saadetakse palju veine maitsmiseks. Eks tahetakse kasutada võimalust, et sommeljeest võiks saada ka brand ambassador või influencer.

See tähendab, et sind pillutakse selle kõige käigus ka suurte rahapakkidega?

Seal on rahast ikkagi palju enamat.

Sa oled varem võitnud üksjagu võistlusi ja muu hulgas ka Euroopa parima sommeljee tiitli. Mis on erinevate võistluste vahe?

Eelkõige on vahe prestiižis. Näiteks rahvuslik võistlus on tore, aga tähelepanu on sel juhul kohalikul turul. Baltikumi võistlused on juba keerulisemad ja ka tähelepanu on palju suurem. Euroopa ja maailma parima sommeljee valimine on aga juba täiesti teine level. Need võistlused on ka raskemad, ehkki see raskusaste pole võrreldes teistega kosmoses. Näiteks teooriaosas peab olema alati pisut õnne, sest kõike ei saagi teada. Euroopa ja maailma võistlustel on teemade ring niivõrd lai. Maailmameistrivõistlustel oli saja küsimuse jaoks 90 minutit. Surve on tohutu, skaala on suurem ja närvipinge tähendab, et pead selleks ka vaimselt valmistuma.

Kuidas end kõige paremini võistluste pinge osas ette valmistada?

Igaühel on selleks erinevad moodused. Paljud sommeljeed on võtnud näitlemistunde, mõned mediteerivad, käivad joogas ja praktiseerivad hingamistehnikaid. Mina külastasin terapeuti, kes valmistab inimesi ette avalike kõnede pidamiseks, atleete spordivõistlusteks ja Olümpiaks. Terapeut oli mulle abiks, et suuta võistluste viimases faasis närvipinge ja välise survega toime tulla. Igal juhul on väga oluline, et olla väga heas vormis nii vaimselt kui füüsiliselt. Käiakse jooksmas, jõusaalis, kuulatakse muusikat.

Palun kirjelda mõningaid võistluste huvitavamaid ülesandeid.

Näiteks veerandfinaalis meeldis mulle väga pimedegusteerimine. Seal oli neli punast veini, mille puhul ei tulnud anda mitte täiskirjeldust, vaid need identifitseerida: riik, ala, aastakäik, viinamari. Teiseks ülesandeks oli leida veinide ühisosa. Veerandfinaali praktiline osa oli väga realistlik. Ette anti olukord, kus sommeljeel on neli külalist, kes soovivad juua valget veini, aga pudel on liiga soe.

Mida sellises olukorras teha?

Esiteks vabandad inimlikul moel ja pakud midagi kompementaarset. Seejärel püüad jahutada pudelit nii hästi, kui sellises olukorras võimalik. Ülesande põhisisu oli tegelikult vea tuvastamine. Kolme minuti jooksul tuli viga tuvastada ja sellega tegeleda, aga ka pudel avada ja serveerida.

Mulle meeldis väga ka poolfinaali ülesanne, kus oli tegemist mittealkohoolsete jookidega ja jooke tuli soovitada veganmenüü kõrvale. See näitab, et organisatsioon käib ajaga kaasas. Alkoholivabad joogid ja vegantoidud on trend ja inimesed tahavad ka nende puhul saada täiskogemuse. Peame suutma seda pakkuda.

Finaal oli üsna klassikaline, aga samas jälgimiseks atraktiivne. Pariisi põhilaval toimunud võistlust oli jälgimas 4000 inimest. Finaalis maitsesime Château Pétrusi veini, mille turuhind on 3000 eurot. Kui ma oleksin seda maitsmise ajal teadnud, ma ei oleks ilmselt veini välja sülitanud. (naerab) Finaali praktiliseks ülesandeks oli 14 minuti jooksul kolme laua teenindamine. Serveerida tuli magnum. Alguses lauas olnud kahele külalisele lisandus dekanteerimise ajal veel kaks inimest. See ongi normaalne olukord, mis võib restoranis ette tulla ja kus peadki suutma sellega hakkama saada. Ülesande puhul tahtsid uued külalised šampanjat, samas, kui sommeljee oli parajasti dekanteerimisega pooleli.

Seda tunnet, mis laval sellistel hetkedel on, on keeruline ette kujutada. Adrenaliin on tohutu! Ma arvan, et sain survega hästi hakkama ja nii pääsesid esile teadmised ja karisma. Asi on selles, et sul võivad olla küll tohutud teadmised, aga kui oled närvis, siis oled paratamatult sommeljeena limiteeritud.

Enamik inimesi pole mitte ainult kaugel sellest, et lubada Château Pétrusi, vaid ka palju soodsamad tuntud veinid jäävad selgelt väljapoole võimalusi. Elamusi soovitakse ometi ka raskel ajal.

Hea kvaliteediga veine võib leida igas hinnaklassis. Ka need, kes suudavad lubada kümne-euroseid veine, võivad sellest saada palju rõõmu. Õigupoolest on hea vein ju see vein, mis on avatud. Ja mis on õhtu lõpuks otsas. Otsas on ta aga seepärast, et teda juuakse rõõmust, mitte vajadusest alkoholi järele. Ma arvan, et ka keerulisemate majanduslike võimalustega inimesed tähistavad keerulistel aegadel üha rohkem elu. Elusolemise tunne on piisav põhjus, et avada vein.

Olen ma õigesti aru saanud, et sa näed sommeljeena väikesest pika veiniajaloota riigist tulemist mõnes mõttes suisa eelisena?

Jah, sest meid ei limiteeri pikk ajalugu ega konkreetsetesse veiniregioonidesse kinnijäämine. Meie kultuur on väga noor, me oleme avatud meelega ja väga janused erinevat stiili veinide järele. See annab psühholoogilise eelise. Ka see võib olla eelis, et teised riigid ei oota meilt võimsaid tulemusi. Klassikaliste veinimaade inimesed tahavad sageli juua eelkõige enda riigi veine, eriti kui oled maapiirkonnas. Ehkki kõikides suurlinnades on muidugi ka laiemad valikud.

Kuidas paiknevad Balti riigid veinimaailmas? Millised on siinsed teadmised ja võimalused?

Baltikumis on palju häid sommeljeesid. Aga on suur vahe, kas hea sommeljee on ka võistleja. Meil on palju kirglikke noori inimesi, kes ei viitsi veeta lõputult tunde õppimisele, aga võistlused just seda eeldavad. Siinne sommeljeekogukond on väike, aga see-eest väga üksteist toetav. Väga suureks toeks on ka see, et Liviko korraldab Vana Tallinn Grand Prix'd ehk Baltikumi sommeljeede võistlusi. Iga võistlus annab enesekindlust ja kogemusi ning valmistab ette järgmisteks võistlusteks.

Sinu nimel on üks üsna isemoodi rekord (video sellest leiab igaüks guugeldades), 71 pudeli sabraaž 60 sekundiga. Minu ainus küsimus on – miks?

(Naerab.) See oli puhtalt lõbu pärast ja äge atraktsioon. Mul oli ambitsioon ja ma õnnestusin selles.

Kas sul on mõni jook, mis paigutub guilty pleasure kategooriasse?

Mulle meeldivad väga negronid, margaritad, džinnikokteilid. Aga koju minnes ei pruugi ma üleüldse midagi alkohoolset tahta.

Võistlevad sommeljeed peavad üksjagu materjale läbi töötama. Kasutan võimalust ja uurin, kas sul on ehk lugemissoovitusi?

Ma olen aus – ma ei loegi suurt midagi peale veiniga seotud raamatute. Samas võistluste jaoks ei ole ka raamatud parim allikas, pigem ikkagi ametlikud veebileheküljed, sest seal on uusim info. Kaks viimast head raamatut, mida olen lugenud, on Jasper Morrise „Inside burgundy“ ja tuntud šampanjakriitiku Peter Liemi „Champagne: The Essential Guide to the Wines, Producers, and Terroirs of the Iconic Region“. Viimases on muu hulgas väga ägedad originaalkaardid. Veel üks soovitus on Jane Ansoni „Inside Bordeaux“. Anson on üks enam lugupeetud Bordeaux’ kriitikuid ja ajaloosi.

Lõpetuseks klassikaline küsimus: mida sa järgmiseks plaanid?

Reglemendis on kirjas, et maailma parima sommeljee tiitli omanik enam võistelda ei saa. Me avame Riias Barents Wine Collectorsiga väga ägeda veinipoe. Palju huvitavaid võimalusi on tulemas ka väljaspool Lätit. Ja muidugi plaanin nüüd leida oluliselt rohkem aega ka oma perekonnale.

Lugu ilmus esmakordselt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni uudiskirjas Pudelipost.