REISIKIRI | Kasteheinas mängivad lõvikutsikad. Keenia tänavail on Kalašnikovi automaatidega mehed harilik vaatepilt

Keenia on täis kohutavat vaesust, ent samal ajal ka nõnda uskumatut ilu.

Kui ühel kolmapäeva hommikul Keenia pealinnas Nairobis maandume, oleme teel olnud üle ööpäeva. Meid valdab tohutu väsimus. Lennukist maha astudes võtab meid vastu sume tuuleiil. Kell on pool seitse hommikul ja asfaltsillutist valgustavad esimesed päikesekiired. Pärast otsekui igavikulist talve paitab see eriliselt hinge.

Minu jaoks on see esimene kord Sahara-taguses Aafrikas. Reisi eel olin tabanud lähedaste nõutuid pilke. „Kas tead, et paistad seal oma blondide juustega kõigile silma? Vaata, et sa ikka tagasi tuled,“ rõhutati mulle. Mustal mandril on tõepoolest kõik teisiti kui kodus. Kuid see ei tähenda, et sinna ei tasuks minna.