Kui praegu vaieldakse kohtus selle üle, kas seksuaalvahekord oli tahtevastane, siis tulevikus võivad vaidlused hakata keerlema selle ümber, kuidas nõusolekut väljendati ja kas sellest pidi teine pool aru saama.
FOTO: | Delfi Meedia
Kaja Kallase (RE) kolmas valitsus lubas koalitsioonileppes, et tagab seksuaalvägivalla ohvritele parema kaitse, keskendudes tulevikus vägistamiskaasustes nõusolekule. Naiste õiguste eestkõnelejad peavad seda võiduks.
Kui naine (enamik seksuaalvägivalla ohvreid on naised – M. E.) ütleb mehele, et ta ei taha seksida, annab oma vastumeelsusest märku puiklemisega ja rabelemisega, kuid mees arvab ikka heaks vahekorda alustada, tähendab see, et mees on naise vägistanud. Lihtsustatult: praegu kehtib Eesti seadusandluses põhimõte „ei on ei“.
