RAAMATUBLOGI: Maigret’ öisel teeristil

Georges Simenone, „Öö teeristil“, tõlkinud Helle Michelson, Pegasus, 136 lk.

„Öö teeristil“ on Georges Simenone mitmeti märgiline teos. See kuulub hullumeelsesse esimesse 1931. aastasse, kui inspektor Julies Maigret’ lood tulvasid autorist välja. Ta kirjutas ja kirjutas, kümme romaani aasta... „Öö teeristil“ oli järjekorras seitsmes, kuid pälvis esimesena rahvusvahelist tähelepanu ning sealtmaalt polnud tagasiteed, Simenon ja Maigret said ilmakuulsaks.

Simenone produktiivsus oli hämmastav, ta kirjutas üle 400 raamatu, Maigret esineb neist 75-s, lisaks 28 lühiloos. Ent just tol, 1931. aastal, oli Simenone maailma ühe kuulsaima politseiinspektoriga erakordselt hõivatud.

Eks igaüks, kes raamatu kirjutanud, teab, palju on sellega tööd ja vaeva. Simenonil käis asi lihtsalt – ideest teostuseni kulus keskmiselt 11 päeva. Kui mõte pähe hiilis, seedis ta seda märkmeid tegemata nädalakese, visandas algversiooni lühidalt paberile ning kirjutas siis päeva-paariga raamatu valmis, seljas õnnesärk, mida, tõsi, Simenonil oli mitu.

Niisiis leitakse Taani aadliku garaažist naabrite auto, milles „ilutseb“ Antwerpeni teemandikaupmehe laip. Mõistagi ei tea aadlik, Carl Andersen, pikk, kõhn, ülbe ja värvitu, asjast midagi, isegi pärast 18-tunnist järjepidevat ülekuulamist ei taota ta tõde. Ka ta kummaline õde ei too loosse selgust... Kõik on kahtlased – nii Andersen, tema õde, naaber ja ka Kolme Lese teeristis paikneva garaaži omanik... Näib, et keegi pole see, kes pealtnäha on ning valet on oluliselt enam kui tõde. Seega ei jää Maigret’l muud üle, kui teeristile minna, et ses segapudrus selgust saada.

„Ööst teeristil“ sai Prantsusmaal hoobilt hitt ja juba järgmisel aastal tõi kuulus režissöör Jean Renoir romaani kinolinale. See oli algus. Sealmaalt visualiseeriti komissar Maigret’ kõikjal üle maailma – Nõukogude Liidus, Itaalias, Suurbritannias, Austrias, Iirimaal, Saksamaal... Jaapanis loodi seevastu Maigret’ lugudel põhinev telesari, kus kurjategijaid jahib kohalik detektiiv Megure Keishi. Simenon, muide, jäi Jaapani seriaaliga igati rahule ning tunnistas Tomomi Sato kehastatud proua Maigret’ kõigi aegade parimaks Maigret’ abikaasaks.

---

Maigret läks koju Richard-Lenoiri bulvarile.

„Sa oled väsinud moega,“ märkis naine.

„Pane valmis kohver ülikonnaga, sussid.“

„Kas lähed kauaks?“

Pliidil lõhnas raguu. Magamistoa aken oli lahti, voodi üles tegemata, et linu tuulutada. Proua Maigret polnud jõudnud veel võtta juustest nõelu, mis ta väikeseid lokikeerde hoidsid.

„Head aega...“

Ta embas naist. Kui ta oli väljumas, tähendas too:

„Sa avad ukse parema käega...“

Tavaliselt tegi ta vastupidi. Alati vasakuga. Ja proua Maigret ei varjanud oma ebausku.

„Millega tegu? ... Kas jõuk?“

„Ei tea.“

„Lähed kaugele?“

„Pole aimu.“

„Ole ettevaatlik, eks?...“