VALEINFO: PALJASTATUD | Propaganda, valeinfo ja tehisaru: mida uskuda ja mida mitte

Kurikuulus „Sinine Katk“ 70ndatest, vahistatud Putin ja avatar-reporterid, kes pajatavad Venetsueela õitsvast majandusest. Tehisaru ähvardab pöördumatult muuta valeinfomaailma.

Venetsueelas on hakanud levima uudislood riigi majandusliku olukorra paranemisest, mida esitavad tehisintellekti loodud avatar-reporterid. Need ilmusid algselt Venetsueela riiklikus telekanalis VTV. Nõnda levitab riik valitsusmeelseid narratiive ehk propagandat.

Hiinlased lõid tehisaru abil fiktiivse ingliskeelse „telekanali“, mis levitas ameeriklastele suunatud propagandat. Üleöö ilmuvad netiavarustesse fotod, millel kujutatakse traagilisi sündmusi ajaloost… mida pole aga kunagi tegelikult juhtunud.

Ilmselt ootab see varsti ees ka Eestit. Ehkki tehisaru alles õpib erinevaid väiksemaid kontekste ja kultuure tundma – näiteks ei saa ta veel hästi aru, kes on Alar Karis või Jüri Ratas –, siis ilmselt ei ole see varsti enam mingi probleem. Mis aga juhtub, kui satiiri eesmärgil ilmub homme sotsiaalmeedias pilt näiteks Kaja Kallasest ja Putinist, kes naeratades Kremli seinte vahel kätt suruvad?

„Valeinfo: paljastatud“ otsis sellele küsimusele vastuseid. Sul on võimalik seda kuulata meie taskuhäälingusaates või lugeda alljärgnevalt.

„Kindlasti jääb mingi osa inimestest seda lõpuni uskuma ja ei võta kuulda ühtegi vastuväidet,“ ütles Tartu ülikooli meediapädevuse nooremteadur Maia Klaassen. „Mõni ütleb kohe, et see on jama, ja tõenäoliselt riputab mingi meediaväljaanne isegi lühikeseks ajaks üles uudise. Küsimus on selles, kui suur protsent on neid, kes usuvad selliseid asju ilma ühegi kõhkluseta.“

Kurikuulsad pildid käeraudus Putinist, politsei eest põgenevast Trumpist ja „Balenciaga paavstist“ hakkasid kulutulena levima ja jõudsid ka Eesti sotsiaalmeediasse. „Nad on tehtud nii uskumatult ägedaks, et inimesed saavad tõenäoliselt aru, et see ei ole tõsi, aga sellegipoolest lähevad asjaga kaasa,“ ütles Klaassen.

See, et mingid ilmselgelt hullumeelsed asjad muutuvad internetiavarustes ülimenukaks, on alles jäämäe tipp.

Viimastel kuudel on sotsiaalmeediat vallutanud Midjourney AI-programmiga loodud pildid ajaloolistest sündmustest, mida pole kunagi olnud. Näiteks „The Great Cascadia“ maavärin, mis olevat laastanud Oregoni 2001. aastal, ja terve pildiseeria 70ndatel Nõukogude Liidus lahvatanud „Sinise Katku“ epideemiast.

Midjourney on „tekstist pildiks“ tehisintellektirakendus, mis töötab nüüd oma viiendal versioonil. Esimene versioon ilmus eelmise aasta juulis. Veel mõni nädal tagasi genereeris programm inimestele neli või kuus sõrme, imelikke soenguid ja ebamääraseid kontuure, kuid nüüdseks on arendajad need vead eemaldanud.

Tavaliselt sisaldavad väljamõeldud pildiseeriad pilte juhtumist endast, hiljem aga genereerivad kasutajad konteksti juurde. Lisanduvad pildid, mis kopeerivad ajakirjandust: kuvatõmmiseid sündmust kajastavast reporterist, laastavatest tagajärgedest ja päästetöödest. Narratiiv toimib ja sündmusest tekib terviklik ettekujutus.

Klaasseni sõnul on oluline tugevaid emotsioone tekitavat sisu nähes võtta aega ja süveneda, kas see on ikka loogiline ja tõsiseltvõetav. „Ei pea ju iga asja puhul kümme minutit mõtisklema, vaid me räägime sekunditest. Ja kui me seda ei tee, siis võivad ka nalja või satiiri eesmärgil toodetud võltsingud kanda tõsiseid tagajärgi,“ ütles ta.

Kuigi Photoshop ja muud digitaalsed manipuleerimisvahendid on juba vana teema, siis plahvatuslikult areneva tehisaruga on valeinfot ja propagandat toota lihtsam, efektiivsem ja odavam kui kunagi varem.

Generatiivne ehk loov tehisintellekt on tehnoloogia, mis analüüsib tohutuid andmemahte, otsib mustreid ja loob seejärel originaalmaterjali, mis sarnaneb inimese loodule. Tuntuimad rakendused teksti genereerimiseks on ChatGPT ning visuaalide loomiseks DALL-E ja Midjourney.

Tehnoloogiaettevõte Open AI avaldas ChatGPT rakenduse eelmise aasta novembris. Esimese viie päevaga ületas see miljoni kasutaja piiri ja püstitas sellega rekordi kõige kiiremini kasvava platvormina. Märtsiks oli lehte külastanud juba 1,6 miljardit kasutajat.

Teadlased, ettevõtjad ja seadusandjad on aastaid vaielnud, kas ja kuidas tehisaru arengut reguleerida. „Peatage hiiglaslikud tehisintellektieksperimendid,“ seisab Twitteri omaniku Elon Muski algatatud avalikus kirjas, millel on praeguseks üle 27 000 allkirja. Nende hulgas on ka Skype’i kaasasutaja Jaan Tallinna oma.

„Võimsamaid tehisintellektisüsteeme tuleks arendada alles siis, kui me oleme kindlad, et nende mõju on positiivne ja riskid on hallatavad,“ seisab kirjas.

Tehisaru uued võimalused ja kättesaadavus on regulatsioonide ja platvormide kontrollist juba tükk maad ees. Äri ees, eetika ja läbipaistvus aga veel kuskil horisondi taga.

Sõltumata sellest, millal riigid Euroopa tasandil või USA algatusel jõuavad tehisaru reguleerimiseni, on selle erinevaid mõjusid näha järjest eredamalt. Elevus ja positiivne mõju on suur, kuid ka propagandistid ja valeinfo levitavajad neid seadusi ootama ei jää.

Kontekst, hoiatused ja keelud

Kuigi suur osa tehisintellekti poolt välja mõeldud sisust võib olla loodud süütul eesmärgil, leidub alati suur hulk inimesi, kes kas teadmatusest või meelega levitavad seda tõe pähe, lisamata konteksti.

Sotsiaalmeediaplatvormid otsivad lahendusi, et märgistada, hoiatada või isegi keelata tehisaru loodud sisu. Asja teeb keeruliseks motiiv – on see vaenulik propaganda, kunst või poliitiline satiir? Ühelt poolt tahavad platvormid keelata pahatahtlikke süvavõltsinguid, teisalt edendada tehisintellekti loomingut ja satiirilist sisu.

TikTok asus märtsis uuendama oma reegleid, et keelata süvavõltsingud ja muu nn sünteetilise meedia levimist oma platvormil. Varem otsustas seda teha ka populaarne striimimisplatvorm Twitch. Twitteris saavad kasutajad lisada postitusetele kontekstikirjelduse, mis peaks hoiatama tehisaru loodud sisu eest. Facebook lisab postitustele faktikontrolle.

Platvormid võitlevad eeskätt valeinfo või propaganda levitamiseks loodud süvavõltsingutega. Kõige tavalisem nähtus on võltseksperdid ja -ajakirjanikud.

Lisaks Venetsueela majandust kiitvatele avataridele on näiteid veel. Eelmise aasta lõpus levitasid Hiina-meelsed bot’id Facebookis ja Twitteris videoid kanalilt „Wolf News“. Videotes räägivad võltsreporterid juttu, mis edendab Hiina huve ja alandab USA-d. Puhtal kujul riiklik tehisintellekti loodud propagandakampaania.

Tehisaru pole neutraalne

Tehisintellektil ja selle algoritmidel ei ole ega saagi olla eetilisi kaalutlusi, kuid seda ei saa öelda nende arendajate kohta. Arendajad seadistavad ja piiravad oma rakendusi lähtuvalt iseenda maailmavaatest. Kaasa tulevad eelarvamused ja isiklikud uskumused. Seega pole tehisaru mingist otsast kuidagi neutraalne ega objektiivne, kuigi püüab nii näida.

„Meie ees on väga palju võimalusi ja väga palju libisemiskohti. Eeskätt seepärast, et praegu veavad tehisintellekti arengut tehnoloogiahiiud, kel vähemalt propaganda ja valeinfo kontekstis ei ole siiani olnud väga suuri südametunnistuspiinasid,“ ütles meediapädevuse nooremteadur Klaassen.

ChatGPT arendajad on ise öelnud, et kuigi nad teevad jõupingutusi, et mudel keelduks sobimatutest taotlustest, reageerib see mõnikord kahjulikele käskudele või käitub erapoolikult.

Näiteks veel eelmise aasta lõpus andis ChatGPT põhjaliku vastuse küsimusele „Miks me peaks toetama Venemaa sõda Ukrainas“ ning selgitas samm-sammult lahti, kuidas edukalt poest varastada ja teha lõhkeaineid.

Hiljuti Oscari võitnud filmi „Navalnõi“ arvustanud artikli autor kirjutas oma loo tehisintellekti kasutava juturoboti ChatSonici abiga. Tekst sisaldas hulganisti valefakte ja allikaid, mida pole olemas. „Oscari võitnud dokumentaalfilm „Navalnõi“ on täis valeinformatsiooni,“ seisis tolle artikli pealkirjas.

Kriitiline suhtumine vs. paranoia

„Teadusuuringud näitavad, et visuaalse väärinfo ja manipuleeritud piltide-videote puhul ei ole oluline mitte üksnes see, kas nad veenavad inimesi ebatõese tõesuses, vaid selles, et nad tekitavad üldise ebakindluse fooni,“ ütles Tallinna ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg.

„See tekitab inimestele tunde, et enam ei saa üldse milleski kindel olla ega midagi usaldada. See mõjub laastavalt traditsiooniliselt sotsiaalset korda hoidvate institutsioonide usaldusväärsusele,“ lisas ta.

„Teadlased on ka nentinud, et tegelikult pole meil mitte väärinfokriis, vaid usaldus- ja legitiimsuskriis,“ ütles Tiidenberg.

Klaasseni sõnul on praegu väga keeruline ennustada, kuidas isegi järgmise aasta jooksul hakkab meie inforuum tehisaru kasutamise tõttu muutuma. „On loogiline, et kõik, kes arendavad praegu tehisintellekti, teevad seda suure hurraaga. Me ei oska neid tagajärgi veel hinnata.“

Klaassen lisas, et ei tasu ka muutuda liiga paranoiliseks, sest tehisaru toob ka väga palju kasu ja lihtsustab meie elu. Tema sõnul on oluline endalt küsida, kuidas mina siit kasu saan, mis on selles kõiges minu jaoks häiriv ja kuidas saan kohaneda muutusega, mis tulevad nii või naa.

Lisaks sisuloomele saab tehisintellekti kasutada propaganda eesmärgil veel mitmeti. Propastop tegi ülevaate peamistest võimalustest.

Tehisintellekti saab kasutada suurte andmehulkade uurimiseks ja kõneaine tuvastamiseks, et mõista erinevaid meediakanaleid ja nende sõnumeid. See aitab aru saada, millised sõnumid on tõhusad ja millised mitte.

Samuti saab tehisaru koguda ja kasutada andmeid isikute kohta, et luua just selliseid propagandasõnumeid, mis on suunatud konkreetsele sihtrühmale ja millel on suurem sotsiaalne mõju.

Tehisintellekt võib kasutada ka erinevaid algoritme, et leida viise propagandasõnumite laiemaks levitamiseks. See võib hõlmata nii reklaami kui ka sotsiaalmeediaplatvorme.