Üle idapiiri tulevad peamiselt Donbassist põgenenud, ent sellegi piirkonna Putini-armastus on lahtunud.

Koroonaviiruse kriisis süstemaatiliselt laimu ja väärinfot levitanud Telegrami portaal sai arvamusfestivalilt esialgse loa korraldada koroonakriisi teemaline arutelu.

Sotsiaalmeediakanali Telegram gruppides näeb sürreaalset paralleelreaalsust, kus eestlased imetlevad teadlikult Kremli ajupesu: Ukraina sõja ajal on jagatud sellistes jututubades sadu linke vene propaganda kanalitele, milles jagatakse omakorda näiteks ukrainlaste tapmisvideoid.

Eile avaldas Kremli propaganda lehekülg RIA Novosti artikli, mille ruttu kustutas. Artikkel pidi ilmuma peale Ukraina edukat okupeerimist, mida tänaseks juhtunud ei ole. Artikkel kirjeldab Putini tegelikke ambitsioone ja ilmestab jätkuvalt Kremli narratiivi.

Peale füüsilise sõjategevuse on kogu maailm hetkel infosõja kätkes. Iga sekund tuleb Ukrainas toimuva kohta uut informatsiooni, sealhulgas palju valeinfot. Kuidas eristada fakte valedest?

Kahtlane eestikeelne “uudistekanal” hakkas viimase nädala arengute tuules Facebookis sponsoreeritud poliitilisi postitusi levitama; Eestis tegutsevad Sputniku ajakirjanikud tervitavad verist tragöödiat peomeeleolus.

Tiktokker Roosabanaanike on kajastanud maski- ja vaktsiinivastaseid liikumisi sotsiaalmeedias juba kevadest. Ta ise loodab, et tema videod ja tiktokid aitavad noortele selgeks teha, mis on vandenõuteooriad ja miks kõike internetis uskuda ei tasu.

Tallinna Lastehaigla arst Ülle Uustalu ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku arst Eda Tamm rääkisid Delfile, et ükskõik kui hirmutav koroonasüst ei tundu, on koroona pikaajalised riskid suuremad. Lapsi võivad kimbutada haigused, mis viivad intensiivraviosakonda ka täiesti terved lapsed. Haigus ...

Ehk oled Sinagi mõnda neist väidetest sotsiaalmeedias märganud? Proovi ise järgi, kas need ka tõele vastavad.

Hiina üritas sokutada oma propagandistlikke telesaateid ka Delfisse. Muidugi ebaõnnestunult.

Koroonavaktsiin põhjustas trombi ja seeläbi 31-aastase päästja surma. Eakas naisterahvas minestas vaktsiini tagajärjel ning kukkus nii õnnetult, et sai surmavalt viga. Need on Eesti ainsad tõendatud koroonavaktsiinist tulenevad kahjud. Ülejäänu on sotsiaalmeedia valeveskite töö tulemus.

Vandenõuteooria ei hakka siiski esialgu tõeks saama. Tõeks saab aga hägusa info ärakasutamine propagandakampaaniates.

Ettevõtjad keelduvad teenindamast vaktsineeritud kliente ning kõikvõimalikke terviseprobleeme on võimalik siduda samas ruumis istumisega vaktsineeritud inimesega.

Elukutselised valetajad, Kremli käepikendused, isikliku kasu ja kuulsuse otsijad - neid kõiki ühendab viimasel nädalal Eesti parlament. Või õigemini selle esine kivisillutis.

Tuhanded Eesti vandenõuteoreetikud on loovutanud enda isikuandmeid Venemaa omanikuga Luksemburgi advokaadibüroole, mis vastutasuks spämmis riigikogulaste e-postkaste ligi miljoni kirjaga.

"Valeinfo: paljastatud" podcastis oli juttu sellest, miks meditsiinitöötajad ise tervishoiusüsteemi sotsiaalmeedias õõnestavad ja kuidas on valede levik mõjunud arstikabinettidele võrreldes mulluse kevadega.

Podcastis “Valeinfo paljastatud” räägivad ajakirjanikud Martin Laine ja Holger Roonemaa lähemalt Vene oligarh Jevgeni Prgiožini peenest infooperatsioonist Baltikumi riikides. Teise teemana käsitletakse maskikohustust vandenõuteoreetikute ja Kremli-meelsete ühise propagandavankri ees.

Valeinfo ei ole ühiskonnas uus probleem. Ometigi on koroonakriis selgelt näidanud, et Eesti vastupanuvõime rumalusele ning valedele on nõrk. Sõnavabaduse tähe all saab levida kõik – russofoobia, vägivallaähvardused. Ja see kõik algab vaktsiinidest. Vaatame, kuidas vaktsineerimisvastasest liikumisest...

Facebook andis blogipostituses teada, et laiendab oma võitlust valeinfo vastu: vaktsiiniteemalised valed võetakse keskkonnast maha, tervishoiuinstitutsioonidele antakse krediiti reklaami tegemiseks ning USA-s hakatakse jagama vaktsineerimisinfot.

Ravimiamet: kirja esitamine selliselt on pahatahtlik kontekstist välja võtmine. Autor tunnistas viga ning kustutas postituse.

Delfi püüdis teada saada, kui paljud hooldekodude elanikud vaktsiinist loobuvad. Selgus, et eakate elanike asemel on suuremaks mureks personal.