FAKTIKONTROLL | HIMARS-id ei hakka lendama Nursipalust Soodlasse

Kremlimeelse poliitilise liikumise KOOS liikmed väidavad, et Eestil pole vaja end kellegi eest kaitsta. Oma väite tõestuseks esitavad nad valefakte nii kaitseväe plaanide kui ka näiteks Tartu „15 minuti linna“ projekti kohta.

Eelmisel nädalal ilmus propagandaportaalis Baltija ja Venemaa propagandakanalite kohaliku kaastöötaja Oleg Bessedini Youtube’i kanalil video pealkirjaga „Eesti polügon“. „Mida hakkavad kaitsma Eesti sõdurid? Puruvaest riiki... Kõik Eesti reservid lähevad kaitsesse,“ tutvustas Bessedin selle sisu.

Pooletunnises videos arutlevad omavahel KOOS-i nõukogu liige Julia Smoli ning samuti liikumises KOOS tegevad ja end „avaliku elu tegelasteks“ nimetavad Igor Hopp ja Sandra Sirge.

Kogu jutu taustaks on KOOS-i liikmete tõdemus, et Eestil polevat end kellegi eest kaitstagi. „Milleks on meil sõjalist polügooni vaja? Kelle eest me end kaitseme? Venemaa? Neil pole meid vaja, meil pole naftat, kulda, ega midagi,“ sõnas Julia Smoli.

Bessedin jagas videot vähemalt 11-sse Facebooki gruppi, sh kolme KOOS liikumise gruppi ja kahte „Tallinlaste“ gruppi. Youtube’i videot on vaadatud üle 16 000 korra ja sel on pea 500 kommentaari. „Koos-Vmeste“ TikToki kanalil ripub sama video kolmes osas, millel on kokku üle 31 000 vaatamise.

Faktikontroll võttis ette videos kõlanud väited.

Nursipalu, Soodla ja HIMARS-id

Väide: „Õppused hakkavad toimuma nii, et Himarsid hakkavad lendama Nursipalust Soodlasse ja tagasi,“ ütleb Julia Smoli kohe video alguses. „Loodan, et ükski Himars ei maandu kuskile valesse kohta, kuid kõik on võimalik.“

„2023. aasta on, mulle tundub, viimane iseseisvusaasta. Ja mul on väga valus sellepärast,“ jätkab Smoli.

Riigi kaitsekulude suurendamist ja harjutusväljade arendamist tõlgendavad nad aga sõja eskaleerimisena. „Kõik see sõjaretoorika Nursipalu ja Soodla polügoonide ümber viib meid vaid lähemale sõjalisele pingele Eestis endas. […] 20 minuti kaugusel Tallinnast avatakse sõjaväepolügoon, kuhu tulevad ka NATO jõud,“ ütleb Sandra Sirge. „Umbes 40 000,“ lisab Smoli. „Nende jaoks ehitatakse praegu infrastruktuuri. […] Ma ei taha sõda oma aknast näha,“ jätkab Sirge.

Kuidas on asi tegelikult?

„HIMARS-i süsteemiga ei ole plaanis hakata laskma Nursipalust Soodla harjutusväljale,“ kinnitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

„Juba praegu harjutatakse Eestis raketiheitjasüsteemide kasutamist kaitseväe keskpolügoonil ja relvade ohualad mahuvad sinna täielikult ära,“ ütles Kalmaru.

„Suurtükkidest hakatakse laskma Soodla harjutusväljalt kaitseväe keskpolügooni sihtmärgialadele vaid mõned korrad aastas ning ainult ühes suunas – Soodla harjutusväljalt keskpolügooni sihtmärgialale. Lisaks luuakse harjutusaladele eraldi ka suurtükkide tulepositsioonid, mille puhul arvestatakse ohutusnõuete ja looduskaitseliste piirangutega,“ ütles ta.

Kuigi videos räägivad KOOS-i liikmed läbivalt „uute sõjapolügoonide ehitamisest“, siis Soodla harjutusväli asutati valitsuse korraldusega 2015. aastal ja Nursipalu harjutusväli juba 2008. aastal. Seega riik laiendab olemasolevaid harjutusvälju, mitte ei ehita uusi „sõjapolügoone“.

„Eesti kaitsevõime suurendamise ning kaitseväe, kaitseliidu ja liitlaste üksuste väljaõppe tihenemise tõttu on tänased harjutusväljad jäänud väikseks, mille tõttu on sh Soodla harjutusvälja arendamine hädavajalik,“ ütles Kalmaru.

Tema sõnul on Soodla harjutusväli vajalik eelkõige selleks, et arendada Eesti kaitseväe soomusmanöövervõimet ja harjutada järjest laienevat koostööd NATO liikmesriikide üksustega.

„Ka Eesti kuulub NATO-sse. Mehhaniseeritud pataljonile on oluline harjutusalade olemasolu, kus harjutusvõimalused oleks nii meie kaitseväel, kaitseliidul kui ka liitlastel. Lisaks saavad ala väljaõppeks kasutada ka teised jõustruktuurid. Näiteks politsei- ja piirivalveamet, vanglateenistus ja päästeamet,“ lisas Kalmaru.

Raskemetallid ja joogivesi

Väide: „Seal [Soodlas] hakatakse välja töötama taktikalisi relvi. See tähendab raskemetalle, seal on palju järvi. 60% oma veest saab Ülemiste järv just Soodlast. Kas te saate aru, mida me hakkame jooma? Ja milliseid haigusi hakkame põdema,“ küsib Smoli.

Seda infot olevat videos sõna võtjate sõnul nendega jaganud Nursipalu ja Soodla elanikud.

Kuidas on asi tegelikult?

See väide ei vasta tõele. „Taktikaliste relvade väljatöötamine ei ole harjutusvälja eesmärk,“ ütles Kaitseministeeriumi innovatsiooni osakonna juhataja Miiko Peris.

„Harjutusvälja kasutamine ei tohi mõjutada vee kvaliteeti. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise osana hinnatakse ka harjutusvälja rajamise ja kasutamise mõju veehoidla vee kvaliteedile. Hindamine toimub tuginedes olemasolevatele andmetele, sh seire tulemustele ja eksperthinnangule koostöös Tallinna Veega,“ ütles Peris.

Ta lisas, et vastavalt erinevatele hindamistele võetakse vajaduse korral kasutusele meetmeid vee kvaliteedi tagamiseks. „Ka praegu jälgitakse erinevatel harjutusväljadel väljaõppe keskkonnaohutust ning tegevused toimuvad kooskõlas erinevate keskkonnanõuetega.“

Seega Soodla harjutusväljal toimuva tõttu ei hakka me mingeid haigusi põdema, mida väitis Smoli.

Samas väites esitab ta veel ühe valefakti, justkui 60% oma veevarudest saab Ülemiste järv just Soodlast.

„Eelmisel aastal, kui oli erakordselt kuiv juuni- ja augustikuu, kasutas Tallinna Vesi Ülemiste järve veevarudeks kõige enam Soodla veehoidla varusid. Jõudsime ligi 60%-ni Soodla kogu veevarust, mis annab meile Ülemiste kogu veemahust umbes 20%,“ ütles Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Maria Tiidus.

Seega ei saa kuidagi väita, et 60% oma veest saab Ülemiste järv just Soodlast. Isegi veevarude mõttes kõige kuivematel kuudel moodustas Ülemiste veemahust Soodlast pärit vesi vaid 20%.

Tartu „15 minuti linna“ projekt

Smoli seostab ka Tartu „15 minuti linna“ projekti videos korduvalt mainitud „sõjarööbastega“.

Väide: „See tähendab, et kui meil kuulutatakse välja sõjaseisukord või kui Eesti või Tallinn peaks muutuma sõjaväebaasiks, siis inimesel on õigus liikuda oma asukohast 15-minuti kauguse raadiuse piires. Mitte rohkem,“ ütleb Smoli. „Kelleks me muutume? Kus on meie iseseisvus?“

Kuidas on asi tegelikult?

See väide ei vasta tõele. Tartu Linnavalitsuse info kohaselt on Tartu võtnud eesmärgiks areneda „15 minuti linnaks“, mis tähendab, et kõik igapäevaeluks vajalik peaks olema 15-minutilise jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel. Projekti eesmärk pole mitte piirata inimeste vabadust, vaid võimaldada kiiremini ja mugavalt liigelda.

Järeldus: vale. KOOS-i liikmed levitavad videos tõepõhjata väiteid ja sulaselget propagandat. HIMARS-id ei hakka lendama Nursipalust Soodlasse ega vastupidi. Kaitsevägi ei hakka Soodla veehoidlat reostama ja tallinlased ei hakka seetõttu mingeid haigusi põdema. Tartu „15 minuti linna“ projekt ei piira kellegi liikumisvabadust.