KULTUURIBIIT | Metsosopran Iris Oja playlist
Tänase kultuuribiidi muusika valis Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ja solist, metsosopran Iris Oja. Hetkel toimuvatel Eesti Muusika Päevadel astub Iris Oja ja ansambel üles 30. aprillil Arvo Pärdi Keskuses ja 5. mail Tartus Heino Elleri Muusikakoolis.
Iris Oja on vabakutseline laulja, kelle repertuaari kuulub muusikat kõikidest ajastutest ja žanritest, ent tema eriline armastus kuulub kaasaegsetele heliloojatele ja nende loomingule. Seekord Eesti Muusika Päevadel ettekandele tuleva kontserdi lähtepunktiks oli Irise imetlus Ülo Kriguli teoste löökpillipartiide vastu, mis tõusid Ülo muidu tasakaalukas seisundimuusikas eredalt esile pea virtuoossete väljakutsetena ning mis löökpilliduo Vambola Kriguli ja Lauri Metsvahi esitatuna kerkisid ikka kontsertide kõrghetkedeks. Nii tekkis soov teha ühine kontsert nende silmapaistvate löökpillimängijatega ning tellida selle puhuks Ülo Krigulilt ka vastav lugu, kus lauljal oleks löökpillidega võrdselt väljakutseid pakkuv partii.
Iris Oja ütleb oma muusikavaliku kohta nii: „Klassikalise lauljana on mul tegelikult piinlik, kui vähe ma kuulan vabal ajal klassikalist muusikat. Ma ei oska seda lõdvestunult kuulata, ikka kipub elukutseline kõrv sekkuma. Enamasti kuulan muusikat kusagil teel olles, mis ilmselt mõjutab ka mu kuulatava muusika iseloomu.
Kipun kuulama muusikat esitajate järgi - kui esitaja meeldib, siis meeldib ka enamus tema esitatud asju, ehkki on muidugi lugusid ja eriti konkreetseid versioone lugudest, mis rohkem puudutavad.“
Iris Oja muusikavalikult saab kuulata ka siit.
Veljo Tormis - Raua needmine
Alustan klassikaga - üks enim mind mõjutanud elamusi oli kunagi lapsepõlves vinüülilt kuuldud Veljo Tormise koorimuusika. „Raua needmine“ on lugu, mis ei saa jätta küll ühtki eestlast külmaks, ka seda ise lauldes on alati külmavärinad üll. Täna jälle rohkem aktuaalne teos. Sügavamad emotsioonid on aegadest, mil soolo-osi laulsid Turi ja Vurma, aga kel võimalik videot vaadata, soovitan muidugi eriti seda EFK 1985 aasta salvestust.
George Bizet' - Seguidilla
Paljud noored mezzod on rohkem või vähem tutvunud George Bizet' ooperiga „Carmen“ - üks pigem väheseid oopereid, kus madalama häälega kangelanna on noore ja veetleva naisena peaosas. Siiski on minu jaoks eriti huvitav just häälega näitlemine, ja võluvamat kui Jessy Normani lauldud Carmeni „Seguidilla“ ei ole ma mitte kunagi kohanud.
(allolevalt YouTube'i lingilt saab järjest kuulata kogu Iris Oja muusikavalikut)
Shirley Bassey - If You Go Away
Üks laul, mida võin kordi ja kordi uuesti kuulata, on Shirley Bassey lauldud Jacques Brel´i „If You Go Away“, eriti 1967. aasta salvestus plaadilt „And We Were Lovers“. Ma naudin väga, kui hästi ta on esile toonud teksti erinevad karakterid, iga häälevärv, iga pausi pikkus on sellest mõjutatud. See on häälelise näitlemise meistriklass.
Ultima Thule - Liivimaa pastoraal
Teismelisena sai küllalt palju kuulatud erinevaid Eesti rockbände lives. Teistest mäekõrguselt üle oli minu jaoks Ultima Thule. Ma arvan, et muusikat peaksid tegema ainult need, kes ei saa teisiti, mitte need, kelle jaoks see on lihtsaim tee millegini, ja UT oli minu meelest just see bänd, kellest lausa purskus muusikalist väge välja. Vast üks väekamaid on „Liivimaa pastoraal“ kui eestluse ekstrakt.
Riho Sibul - Uppuja põgeneb kõrgele mäele
Riho Sibul on üldse üks mu lemmik, keda käisin alati võimalusel kuulamas, tema muusika jääb alati minuga. Teist nii teksti taha ja tunnete põhja vaatavat helikunstnikku ma ei tea. Kõige rohkem kuulan „Jahedat sinist“, kõige vapustavam lugu sealt „Uppuja põgeneb kõrgele mäele“. Selle loo helimaailm on nii piltlik, et mida rohkem seda kuulan, seda kaugemale kaon.
Aerosmith - Cryin'
Vana armastus on mul ka Aerosmith - bänd, kellest samuti purskus väga ja muusikat välja, ma ei kujuta ette, et nad oleksid osanud olla teisiti. „Cryin´“ oli üks mu noorpõlve lemmik, video meeldis ka väga.
U2 - Sweetest thing
Ma kuulan väga palju ka laulude tekste, ja üks, kel on alati sügavama tähendusega tekstid, on U2, kes jõudis kunagi mu juurde tõsiste Eesti fännide kaudu ja on minuga ka jäänud. Võibolla siia listi sobiks „Sweetest thing“, soovitavalt koos videoga, aga nende loomingust on tõesti raske valikut teha.
Sting „Rock Steady“ ja „Island Of Souls“
Veel on raske valikud teha Stingi lauludest, samuti väga sisukate tekstidega muusik. Üks gruuvimaid ja vaimukamaid on vast „Rock Steady“, üks puudutavamaid „Island Of Souls“.
Jäääär - Fado
Lõppu võiks ehk lisada Jääääre „Fado“. Olen aastaid tihedalt Portugalis käinud ja nende kultuuriga päris hästi tuttav, ja seda „päris“ fado-vibe´i on siin loos ikka mõnusalt.
