FAKTIKONTROLL | Euroopa Liidul ja Suurbritannial pole plaanis keelata lennuliiklust

Vandenõuteooriate portaal Telegram avaldas artikli, milles seab küsimärgi alla, kas tulevikus ikka üldse saab lennata. Kliimamuutusi puudutavad strateegiad keelustamist ette ei näe.

14. aprillil kirjutas Telegram loo pealkirjaga „Aastaks 2050 on lennuliiklus keelatud? Mida nullheide tegelikult tähendab“.

Nullheite ehk Net Zero strateegiat käsitlevad ka Eurpoopa Liidu tulevikuplaanid, kuid artikkel keskendus hoopis Ühendkuningriikidele. Allikaks toodi USA konservatiivse uudistekanali Fox Newsi intervjuu.

Mida väidetakse?

Telegrami artiklis on välja toodud säuts Twitterist, intervjuu Fox Newsist ja graafik UK Fires projektist, mis on Suurbritannia ülikoolide uurimisprogramm, millel ei ole aga võimu strateegiaid ellu viia.

Artiklis tõi autor ise välja punktid, mis enim tähelepanu tekitasid.

„Peale isikliku vabaduse ja reisimise äärmuslike piirangute tähendab see kas külmemat, näljasemat elanikkonda või massilist rahvastiku vähenemist,“ järeldab artikkel

Artiklis nimetatakse ka võimatuks elektrimootoriga lennukeid.

„Üle Atlandi lendava lennuki elektrimootori energia hoidmiseks vajalik akuruum kaalub kuus korda rohkem, kui on sellise lennuki maksimaalne lubatud lasti kaal täna,“ kirjutab Telegram.

Kuidas on tegelikult?

Esmalt üle Atlandi lendavate lennukite kohta, mida Eesti Lennuakadeemia õhusõiduki ehitusmehaanika õpetaja Edvin Martin Andrejevi hinnangul ei saa nii üldistavalt hinnata.

Ta selgitas, et see kõik sõltub õhusõiduki tüübist, suurusest, aerodünaamikast, energiakandja, energiatihedusest ja nii edasi. „Sisepõlemismootoris kulutatakse lennu ajal pidevalt kütust, mille tõttu õhusõiduki mass lennu vältel pidevalt väheneb, mis pikendab nende lennuaega/lennuulatust,“ ütles ta.

Akutoitel elektrimootorite korral püsib aga mass konstantsena.

„Kuna elektrimootorite efektiivsus on suurem kui sisepõlemismootoritel, ent akusid ei ole võimalik kerekonstruktsiooni paigutada nii optimaalselt nagu vedelikke (akude toitejuhtmed, jahutus jms), siis on väga raske sellist üldistatud hinnangut anda, kuna erinevat tüüpi energiaallikad hakkavad mõjutama õhusõiduki konstruktsiooni ja geomeetriat, mis omakorda mõjutab aerodünaamikat ehk takistust,“ lisas Andrejev selgituseks.

Ta ütles, et igal juhul hetkel kasutada oleva tehnoloogia juures on artiklis kirjeldatud kuus korda suurenev mass ebarealistlikult antud hinnang.

Ühendkuningriigis, millest artiklis peamiselt juttu on, on valitsus eesmärgiks seadnud Jet Zero strateegia, mis kohustab Ühendkuningriigi siselennundust saavutama 2040. aastaks nullheite. Lisaks peavad kõik Inglismaa lennujaamad ise olema samaks aastaks heitkogustevabad.

2020. aasta oktoobris kuulutas Ühendkuningriigi valitsus välja oma kümnepunktilise rohelise tööstusrevolutsiooni kava, mis sisaldas kohustust kokku leppida varaseim aeg, mil nad saavad uute bensiini- ja diiselmootoriga raskeveokite müügist järk-järgult loobuda, ning lisada järkjärguline müük 2030. aastaks. Lennujaamade sulgemisest selles plaanis aga juttu pole.

Ühendkuningriigi valitsus seadis eesmärgiks saavutada 2050. aastaks nullilähedane süsinikdioksiidi heitkogus (ehk Net Zero, millele artiklis viidati) ning lennundustööstus on selles plaanis jutuks küll.

Valitsus võttis kasutusele meetmed, nagu lennureisijate tollimaks ja rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompenseerimise ja vähendamise kava, et julgustada lennuettevõtjaid oma süsiniku jalajälge vähendama.

Ühendkuningriigis ei ole plaani 2030. aastaks lennujaamad sulgeda. Valitsus rakendab vaid meetmeid, et vähendada lennutööstusest tulevaid heitgaasi koguseid, et need oleks kooskõlas oma Net Zero eesmärkidega.

Sarnaselt Suurbritannia lennupoliitikale, on ka Tallinna Lennujaam AS seadnud endale eesmärgiks saavutada aastaks 2030 süsinikuneutraalsus.

Euroopa liit on kokku leppinud kahes pikema perspektiiviga plaanis. European Green Deal ja REPowerEU. Plaanide üldine eesmärk on saada Euroopa Liit maailma esimeseks süsinikuneutraalseks mandriks.

Tänaseks on Euroopa komisjon võtnud vastu rea ettepanekuid, et muuta ELi kliima-, energia-, transpordi- ja maksupoliitika selliseks, et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 protsenti. Need ei sisalda plaani lennuliiklust peatada, veel enam „lendamise keeldu“.

Artiklis on kirjas, et „2050. aastaks me ei lenda üldse“. Selliseid seadusi või eesmärke ei ole vastu võetud ehk selle väite tõestuseks pole allikaid. Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (International Air Transport Association - IATA) ennustab, et lennureiside nõudlus hoopis kasvab ka järgmistel aastakümnetel.

Ei ole võimalik kuidagi kinnitada Telegrami artikli väiteid, mis ütlevad, et 2050. aastaks on teekasutus, toit, kütus ja energia piiratud 60 protsendiga tänasest tasemest. Veel vähem on see väide kooskõlas praeguste teadaolevate strateegiatega.

Otsus: Vale. Telegrami artikkel on ohtralt täis väiteid, millele ei ole faktilisi tõendeid. Näiteks Suurbritannia pole teinud ühtegi plaani lennuliiklust peatada - prognoosid näitavad, et see hoopis kasvab. Peatada soovitakse lennuliiklusest tulenev tugev keskkonnareostus.