Üks selliseid on Keila kauaaegse pastori Ado Köögardali päevaraamat. 1891. aastal sündinud Köögardal hakkas päevikut pidama juba 1911. aastal Tartu ülikoolis õppides ja jätkas igapäevaelu dokumenteerimist 1951. aastani. Tõsi, mõned varasemad aastad on kaduma läinud ja osa päeviku sissekandeid hävitas Köögardal ise oma perekonna nõudmisel. Seetõttu ei ole säilinud kõik sissekanded viimase maailmasõja kohta, Eesti vabadussõja ajast ega 1930-ndate algusest, kui Eesti poliitikas tegid ilma vapsid. See-eest on imekombel palju säilinud 1944. aasta kohta, mis oli eesti rahva saatuseaastatest ilmselt raskeim.