Kuigi autoreid on erinevaid, siis valeväidetest pungil tekst on pea sõna-sõnalt sama

Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) maavarade osakond, mis ka fosforiiti puudutavate teemade eest vastutab, kinnitas Päevalehe faktikontrollile, et tegemist on alusetu väitega ja postituse sisu tõele ei vasta.

Populaarseima postituse tegi kasutaja Ulla, kelle kirjutis on jõudnud enam kui 90 tuhande Facebooki kasutajani. Nendest pea 400 jagasid postitust edasi ja umbes sadakond jätsid alla ka kommentaari. Nagu öeldud, siis samasisulisi postitusi on veel mitme teisegi kasutaja poolt tehtud ehk info tegelikku ulatust on keeruline hinnata.

Kümnetest postitustest populaarseim - tekst on tänaseks kogunud umbes 90 000 kasutaja tähelepanu

Mida väidetakse?

Postituses viidatakse kasutaja Indreku öeldule (kelle postitus oli kas tehtud mõnda kinnisesse gruppi või pole see lihtsalt avalikult kättesaadav). Indrek pani postitusse pildi Eesti fosforiidimaardla kaardist ning ütles, et temani on jõudnud informatsioon, et varsti hakatakse kogu maardla ulatuses fosforiiti kaevandama.

Kuna kaardilt paistab vastu väga suur maa-ala Lääne- ja Ida- Virumaal, siis väljendub kommentaaridest üksjagu pahameelt. „Nursipalu varjus ei jää 22 inimest ainsana koduta, vaid see teerull mis nüüd sõitma hakkab...hoidke piibud ja prillid,“ väidab postitaja.

Eksitamine kaardiga: postitusele lisatud kaardil on punaseks märgitud lisaks fosforiidimaardlatele ja fosforiidi prognoosvarule ka põlevkivimaardlad, mis teeb märgistatud ala oluliselt suuremaks

Kuidas on tegelikult?

Eesti Geoloogiateenistuse maavarade osakonna juht Tiit Kaasik kinnitab, et postituses esitatud informatsioon ei vasta tõele. „Mingit kaevandamise otsust ei ole tehtud ja praegu ei ole veel teada, kas fosforiidi kaevandamine üldse oleks keskkonnaalaselt vastuvõetav ja majanduslikult mõistlik,“ ütles ta.

Kaasiku sõnul tegeleb hetkel riik erinevate maapõueressursside, sealhulgas postituses mainitud fosforiidi, uurimisega. Kogu uurimisprotsess on loomulik osa ning nende läbiviimine on Eesti Geoloogiteenistuse ülesanne. Seda tehakse koostöös ülikoolidega.

Kaardil on märgitud lilla piirjoonega ala, kus tänavu toimuvad maavarade uurimised.

Ka käesoleval aastal alustati ühe sellise uuringuga. „Oluline on rõhutada, et meie käesoleval aastal algatatud uuringu eesmärk ei ole alustada kaevandamist, vaid saada teada, kuidas ja kas see võiks olla võimalik ja mõistlik,“ selgitas Kaasik. Uuring kestab 2025. aasta lõpuni ning selle tulemustest lähtuvalt on Eesti ühiskonnal võimalik tulevikus ühiselt otsustada, kas ja kuidas tasub fosforiidi, haruldaste muldmetallide ja kaasnevate ressursside võimaliku kompleksse väärindamisega edasi liikuda.

Kaart tegelikest fosforiidimaardlatest.

Facebookis levivale postitusele on lisatud kaart, kuid sellel on punaseks märgitud lisaks fosforiidimaardlatele ja fosforiidi prognoosvarule ka põlevkivimaardlad. See teeb märgistatud ala oluliselt suuremaks ning esitatud info valeks.

Otsus: Vale. Eestis alustati tänavu erinevate maavarade uuringuid, kuid otsust fosforiidi kaevandamise osas tehtud ei ole.