KUULA | Kas anatoomikum sobib ka teatri tegemiseks?
(1)Piletitasku podcast’i seekordses saates räägime teatriteemadel Teater Nuutrumi asutaja Jaanus Nuutrega, kes on olnud teatriga seotud juba lapsepõlvest. Teeme juttu uuest suvelavastusest „Õppetund“, mida lavastab Priit Strandberg, kuulame, millised unistused on teatrijuht Jaanusel ning räägime üldiselt Teater Nuutrumi tegemistest.
Jaanus Nuutre on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 28. lennu näitlejana, õppides juba esimesel kursusel paralleelselt ka lavastamist. Olles kasvanud perekonnas, kus lähedased eeskujud on olnud seotud nii teatri kui teiste kaunite kunstidega, ei pidanud Jaanus kaua oma kutsumust otsima. Juba 14-aastasena läks tulevane lavastaja teatrisse lavameistrina tööle ning töötas erinevates teatrites lavameistrina üle kümne aasta. „Nägin ja kogesin teatrimaailma väga lähedalt ning olin ka ise osaline mitmetes ettevõtmistes,“ selgitab Nuutre. Pärast kooli lõpetamist ei alustanud Jaanus kohe teatris tööd, kuid tal tekkisid mitmed põnevad filmide, seriaalide ja teatrietenduste projektid. Näitlemiseni jõudis Jaanus tegelikult tänu legendaarse näitleja Anne Paluveri julgustamisele, kuid tõdes peagi, et näitlemiseks jäi puudu vajaminevast julgusest.
„Ühel hetkel pärast ühte etendust küsis üks noor poiss, miks ma ei tee oma teatrit,“ meenutab Nuutre. Just see küsimus jättis Jaanusele sügava mulje, millest tekkis mõte midagi sellist ise ära teha. 2019. aasta sügisel hakkas idanema idee asutada oma teater ning juba 2020. aasta juulis sai Teater Nuutrum teha oma teatrimaastiku debüüdi suvelavastusega „Jutt jumala õige“. „See oli tõesti menukas lavastus ning me mõistsime, et peaksime teatritegemist veel proovima,“ selgitab Nuutre. Jaanus toob esile teatriprodutsent Märt Meose ütluse: „Ühe teatri loomine ja selle edukus on mõõdetav viie kuni seitsme aastaga ning kui teater suudab selle aja jooksul jääda püsima ja olla edukas, siis edasi oled ka.“ Tänaseks neljandat hooaega tegutsev teatrijuht on selle mõttega päri ning veendunud, et Teater Nuutrum on õigel teel, keskendudes uue eestikeelse dramaturgia lavaletoomisele.
„Minu unistus teatrijuhina on eelkõige see, et meie Teater Nuutrum annaks alati endast maksimumi – ning me kunagi ei läheks lihtsama ja odavama vastupanu teed –, andes 100% ja natuke sinna peale,“ jätkab Nuutre.
Pärast 2022. aasta suvelavastuste edukat läbiviimist, milleks olid „Kiri kodukandist“ Elvas ja „Kuninganna ja Viinakurat“ Käsmus, otsustas Teater Nuutrum jätkata ka sel suvel suvelavastustega. Selleks soovisid nad leida õiged lavastajad ja materjali, mis suudaks publikut kõnetada.
„Tekkis mõte, et tahaks minna tagasi Lõuna-Eestisse,“ täpsustab Nuutre, kelle jaoks üks parimaid noori lavastajaid, Priit Strandberg, oli samuti huvitatud uue projektiga liitumisest. Priit luges üle saja näidendi, mille seast valida lavastusideed, kuni lõpuks jõudis Eugène Ionesco näidendini „La Leçon“ ehk „Õppetund“, mida Eestis varem lavastatud ega isegi eesti keelde tõlgitud pole.
Kohavalik lavastuse jaoks tehti hoolikalt ning see läks täkkesse. Idee esitas Priit Strandberg, kes leidis, et Tartu uue anatoomikumi ringauditoorium oleks huvitav ja sobiv koht lavastuse jaoks, kuna tegevus toimub õppeklassis ning see loob lavastusele autentse atmosfääri. Ringauditooriumi asukoht ei ole tavaline teatrilava, vaid see on spetsiaalselt kohandatud vastavalt lavastuse vajadustele.
Lavastuse „Õppetund“ sisu püüab kõnetada publikut läbi absurdi, mängulisuse ja eneseiroonia. Lavastus toob välja mõtlemapanevaid psühholoogilisi teemasid, samal ajal pakkudes meelelahutust ja naerutamist. Eugène Ionesco näidend on kirjutatud pärast teist maailmasõda ning kuigi näidend ei puuduta otseselt sõda, on seal absurdi ja pöördelisi hetki, mis meenutavad suure sõja absurdsust.
Lavastus on ühes vaatuses ning haarab vaataja kaasa juba esimesest hetkest. See on meisterlikult kirjutatud ja lavastatud, pakkudes intelligentset huumorit. Kuigi „Õppetund“ võib olla maiuspala targale vaatajale, ei tasu seda peljata ega arvata, et tegemist on liiga tõsise või hirmutava ettevõtmisega. Publik peaks kogema tervikut, nähes seda lavastust oma silmaga ja kuulates seda keskkonnas, kus teksti esitatakse ja näitlejad oma rolle mängivad.
Näitlejate valik, nagu Karol Kuntsel, Lena Barbara Luhse ja Iris Viru, loob lavastuses hästi sobiva koosluse. See loob maagilise ja lustliku atmosfääri, mida on rõõm näha ja kogeda. Lavastus kutsub publikut osa saama sellest erilisest õppetunnist, avastama selle sisu ja naerma koos näitlejatega.
