Tema äsjailmunud lühialbum „Grow“ on muusiku sõnul kui teekond läbi elukeerdude, kus iga kogetud hetk on võimalus kasvamiseks. Lühialbum valmis koostöös produtsent Jakop Kaarma ning miksija ja masterdaja Siim Hiobiga.

Elina Salumäe ehk SALEA ütleb oma muusikavaliku kohta nii (kuulata saab ka siit):

Caroline Polachek - Ocean of Tears

Caroline Polachek on kindlasti üks neist artistidest, kelle lugusid võin kuulata juba 20ndat korda, ent ikka leian iga kord uusi detaile, mida varem tähele pole pannud. „Ocean of Tears“ paelus mind esialgu loo vokaalse ülesehituse poolest - traditsionaalse sõnadega refrääni asemel on siin loos vokaliis, mis töötab lihtsalt nii hästi. Ei saa mainimata jätta ka loo põnevat produktsiooni ja saundide valikut.

AURORA - All Is Soft Inside

Alates esimesest sekundist õhkab sellest loost mingit põhjamaist kargust ja ürgset tunnet. Kuigi ma väga armastan Eesti loodust, siis vahel tekib küll mõte, et mis tunne oleks olnud Norras mägede ja fjordide vahel üles kasvada.

See on ka arranžeeringu mõttes väga põnevalt üles ehitatud lugu, mille 4:10 algav kulminatsioon on igati väärt ootamist.

Oklou - Unearth me

Lugu, mille puhul kehtib väljend less is more. Minimalistlik produktsioon, kus iga element on täpselt omal kohal ja millestki ei tunne puudust. Oklou juures hindan ka väga tema oskust ehitada lugu üles instrumentaalsete meloodiliste liinide peale, mis panevad loo mõnusalt edasi liikuma ja lisavad nii palju põnevust.

Askjell - Nietzsche was right

Norra produtsent ja laulukirjutaja Askjell ilmus mu huviorbiiti popartistide Sigridi ja Aurora kaudu, kuid tema enda sooloprojekti muusika on hoopis teisest puust.

„Nietzsche was right“ on maitsekas kooslus elektroonilisest muusikast ja bändimuusikast. Ka muusikaliste liinide mõttes kannab lugu väga hästi edasi, mis on minu jaoks instrumentaalmuusika puhul eriti oluline.

(allolevalt YouTube'i lingilt saab kuulata järjest kogu muusikavalikut)

Kimbra - Top of the World

Koos Skrillexiga kirjutatud lugu, mis on kindlasti midagi pisut teistsugust Kimbra tavapärasest repertuaarist. Põnev vokaalide kasutus, hea energia ja huvitav žanride kombineerimine teevad sellest loost mõnusa kuulamise.

Erki Pärnoja - Rabarada

Erki Pärnoja album „Saja lugu“ oli kindlasti mu Otsa kooli teise kursuse soundtrack. Olin ja olen siiani iga kord täiesti lummatud, kui neid lugusid kuulan. Rabarada nendest üks lemmikumaid. See oli ka aeg, mil teadlikumalt heliloomingusse süvenema hakkasin ja üritasin pingsalt välja nuputada, kuidas on võimalik live instrumentidega nii võluvaid helimaastikke ehitada. Eeterlikud atmosfäärid on kindlasti mu Achilleuse kand.

Eastghost - Remote Viewing

Siia kargete lugude vahele üks teos, mis minu jaoks kõlab nagu suvi. Mõnus kuulamine ja hea lugu, millega kevadväsimus minema tantsida.

The Japanese House - Something Has to Change

Seda lugu kuulasin EP kirjutamise perioodil ajal ikka mitukümmend korda ja ei oska isegi öelda, kas selle loo mõnusa atmosfäärilise kihilisuse tõttu või selle teksti pärast. Loo lööklause „Something has to change“ muutub üsna ruttu justkui mantraks, mida endale korrutada, et võib-olla tõesti tuleb mõningaid muudatusi ette võtta.

Sega Bodega - Luci

Luci puhul meeldib mulle see ettearvamatus, et sa kunagi täpselt ei tea, mis nüüd juhtuma võib hakata, ent samas on kõik toimuv piisavalt tuttav, et mitte segadusse ära eksida.

Iglooghost, LOLA - Light Gutter

Audioga manipuleerimises ja mässamises on midagi võluvat. Ühest tavalisest helilainest on võimalik välja võluda kõike, mida fantaasia vaid ette suudab kujutada ja see teeb elektroonilise muusika nii põnevaks. Iglooghost on selle elektroonika keskele väga maitsekalt suutnud põimida ka naturaalsed instrumendid ilma nende puhtust rikkumata.