FAKTIKONTROLL | Andmed ei näita radioaktiivsuse kasvu - väited tuumapommi kohta Ukrainas on valed

Eesti sotsiaalmeedias läks möödunud nädalal ringlema info, et Ukrainas plahvatas tuumarelv ning hoiatati kasvava radiatsiooni eest. See ei vasta tõele.

Nädalatagused postitused näitavad videot plahvatusest Ukrainas ning väidavad, et peale seda tõusis Ukrainas kiirgustase. Järelikult on Ukrainal tuumapomm, mille venelased hävitasid, väidavad postitused. See sobib täpselt juba pikaaegse Kremli narratiiviga, et Ukraina on ohtlik riik, sest viimane taaskasvatab oma tuumajõudu, kuigi selle väite tõestuseks ühtegi fakti pole.

Ühe sellise postituse tegi Harry Raudvere, kes on avalikkusele tuntud Nõmme raadio omaniku ja endise Isamaa erakonna liikmena. Tähelepanu hakkas aga postitus koguma sellega, et kasutajad jagasid seda Nursipaluga seotud gruppi ning hirmutasid, et varsti-varsti algab tuumasõda.

Raudvere postitusel on tänaseks 117 jagamist ja 160 kommentaari. Kokku on postitust näinud pea 30 000 Facebooki kasutajat.

Mida väidetakse?

Postituses on video plahvatusest ning videol on ajatempel, mis näitab, et plahvatus toimus 13. mail. „Esimesed arglikud sammud tuumasõja suunas,“ kirjutas Raudvere ning lisas, et piirkonnas on radiatsioon oluliselt suurenenud. Põhjuseks see, et Venemaa lasi õhku Ukrainas oleva relvalao, mida ka postitusse lisatud video näitama peaks.

Kuidas on tegelikult?

Esmalt, ei ole tõendeid, et Ukrainal on tuumarelvi. Vastupidist on väitnud ja selle eest mitmetpidi hoiatanud Kremli-meelne meedia. Kõige populaarsemalt ka Vladimr Putin ise, kes hoiatas 2022. aasta 9. mai kõnes, kuidas Venemaa ei talu, et nende kõrval on Ukraina näol kasvav tuumajõud.

Raudvere postitatud video on tõepoolest venelaste põhjustatud rünnak Ukrainas, Hmelnõtski linnas. Piirkonna linnapea Oleksandr Simchyshyn kirjutas, et rünnakus on kannatada saanud õppeasutused, meditsiiniasutused, administratiivhooned, tööstusrajatised, mitmekorruselised hooned ja eramajad.

Valeinfo postituse väide on, et plahvatuse järel tõusis piirkonnas radioaktiivsuse tase. See aga ei vasta tõele.

Euroopa kiirgustaset on võimalik vaadata vastaval veebileheküljel. Selleks on Euroopa kiirgusandmete vahetusplatvorm (EURDEP), mis koosneb andmetest, mida 39 osalevat riiki reaalajas jagavad. Andmed pärinevad umbes 5000 jaamast üle Euroopa.

Vaadates Ida-Euroopat üldiselt, siis ei ole märgata kiirgustaseme märkimisväärset tõusu üheski piirkonnas:

Hmelnõtski linnas, kus plahvatus toimus, on ka oma seirejaam, mida samalt kaardilt uurida saab. See näitab, et perioodil 12. - 19. mai muutus radioaktiivsuse tase marginaalselt - tase kõikus 148 - 157 nSv/h vahel. Eesti Kiirgusseirebüroo juhataja Uko Randi sõnul võivad sellist muutust põhjustada ka sademed, mis toovad endaga atmosfäärist kaasa mitmeid looduses esinevaid radionukliide. „Nende tagajärjel võib maapinna lähistelt mõõdetav gammakiirguse tase kerkida lühiajaliselt mitmekordseks. Midagi ohtlikku selles ei ole,“ ütles ta.

„Millal siis ohtlikuks läheb? Ütleme, et see 150 nSv/h ja ka Narvas näiteks max 130 nSv/h ei ole midagi tähelepanuväärset,“ selgitas Rand.

„Võtame kasvõi Soomes asuva Hamina seirejaama: 250 nSv/h ja seda täiesti looduslikest põhjustest – peamiselt just nende graniitkivipaljandite tõttu (sisaldavad rohkelt erinevaid looduslikke radionukliide: K-40, U-238 ja Th-232 on lagunemisridadest pärinevad radionukliidid).“

Randi sõnul saaksime ohust rääkida siis, kui need numbrid (võtame näiteks väärtuseks 100 nSv/h) korrutada vähemalt 100-ga, erandlikes olukorras 1000 või isegi 10000-ga. „Oht ei ole alati number, vaid ohuolukorras mängib rolli ka ohus viibitud aeg ja teatud olukorras on aktsepteeritavad ka kõrgemad numbrid, kuid siis ollakse ohualas vähem aega,“ lisas ta. „Samal ajal arvutatakse aga kogunevat doosi. Doosikiirus tähendabki doosi kiirust ajas ehk kui korrutame doosikiiruse näiteks tundide ajaga, saame kogu keha doosi.“

Narratiivi võttis üle Kreml

19. mail kirjutas Kremli väljaanne TASS, kuidas Lääs on Ukrainale tarninud uraaniga lahingumoona, mille hävitamine on põhjustanud radioaktiivse pilve, mis triivib Euroopa poole. Nõnda ütles Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev reedel Sõktõvkaris toimunud konverentsil.

Tasnim News Agency kirjutas, et kõrgendatud radiokatiivsust on märgatud Poolas, kuhu Ukrainast tulnud „tuumapilv“ esmalt liikus. Sputnik kirjutas, et ohus on terve Euroopa, sest kiirguse tase on niivõrd kõrge. Mitte ühelegi neist väidetest ei ole faktilisi tõendeid ning seirejaamad ei ole tavapärasest kõrgemat radioaktiivsuse taset õhus fikseerinud.

Otsus: Vale. Numbrid näitavad, et radioaktiivsuse tase Ukrainas, selle ümbruses ning ka mujal Euroopas pole kasvanud. vastupidise alusel arvata, et Ukrainas plahvatas tuumarelv, on vale. Sel puhul oleks seirejaamades fikseeritud numbrid kordades suuremad.