Postitus on nädalaga jõudnud umbes 16 000 Facebooki kasutajani, seda on jaganud edasi üle 50 kasutaja ning kommenteerinud 30 kasutajat.

Liigse kolesterooli vastu kasutatav statiin ei põhjusta südamelihase infarkti.

Mida väidetakse?

Postitaja väidab, et statiinide tarvitajatel esineb sagedamini mäluprobleeme, amneesiat ja segadust, kognitiivse võimekuse langust ning dementsust, kaasa arvatud Alzheimeri tõbe.

Muuhulgas ütleb postitaja, et statiinide tarvitajatel on kōrgem insuliini resistentsuse tekke risk ja selle tarvitajatel on suurem arterite kaltsifitseerumise määr, mis omakorda tõstab infarkti ja insuldi tekkeriski.

Postituses on ka graafik, mis näitab kõrgemat vähijuhtumite kasvu pravastatiini (üks statiini tüüpe) kasutamisel ja, et uuringus osalenud 2888-st pravastatiini kasutajast 298 surid.

Postituses välja toodud graafikud ja joonised tegelikult nimetatud uurimuses ei eksisteeri. Ka selle põhjal tehtud järeldused olid originaaluurimuses hoopis vastupidised

Kuidas on tegelikult?

Postituses välja toodud jooniste allkiri viitab 2002. aasta uuringule pealkirjaga „Pravastatiin eakatel vaskulaarse haiguse riskiga inimestel (PROSPER): randomiseeritud kontrollitud uuring“ (Pravastatin in elderly individuals at risk of vascular disease (PROSPER): a randomised controlled trial), kuid vastavas uuringus postituses välja toodud jooniseid või andmeid ei eksisteeri.

Uuringus on tõepoolest kirjas, et uued vähidiagnoosid esinesid küll pravastatiini võtnutel sagedamini kui platseebo rühmas, kuid metaanalüüs ei näidanud üldist riski suurenemist. Suremus koronaartõvesse (südame isheemiatõbi) langes pravastatiini võtnute seas 24 protsenti. Pravastatiin ei avaldanud olulist mõju kognitiivsele funktsioonile ega puuetele.

Kolme aasta vältel manustatud pravastatiin vähendas eakatel inimestel koronaarhaiguse riski.

Ravimiameti kliinilise hindamise büroo juhataja Keiu Heinla selgitas, et ravi määramisel tuleb kõiki riske analüüsida ning ravi alustatakse vaid nendel patsientidel, kel on kolesteroolist tingitud haigestumise ja suremuse risk piisavalt suur. „Statiinid ei suurenda üldist riski haigestuda kasvajalisse haigusesse,“ kinnitas Heinla.

Lisaks on ravijuhendis rõhutatud, et kõigile patsientidele tuleb anda tervisliku eluviisi suunised (eelkõige suunised toituda tervislikult, suurendada kehalist koormust ja loobuda suitsetamisest).

„Insuliiniresistentsuse tekke risk on teadaolev risk, mis on ravimi teabelehes kirjas ning seda kajastab ka ravijuhend,“ rääkis Heinla.

Väljavõte düslipideemia (vere kolesteroolitaseme suurenemine) ravijuhendist: „Statiinravi ajal on diabeedirisk kergelt suurenenud, eriti nendel patsientidel, kes juba kuuluvad riskirühma (metaboolse sündroomiga, paastuglükoosi suurenenud väärtusega patsiendid). Statiinid hoiavad ära makrovaskulaarseid tüsistusi ka diabeediga patsientidel.“

Lõik simvastatiini (üks statiiniliike) ravimi omaduste kokkuvõttest:

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Suhkurtõbi

On andmeid selle kohta, et statiinid kui ravimite klass võivad mõnedel patsientidel suurendada vere glükoosisisaldust ning väga suure diabeedi tekkeriskiga patsientidel esile kutsuda ravi vajava hüperglükeemia. Samas kaalub selle riski üles statiinide kasutamisest saadav vaskulaarsete riskide vähendamine, mistõttu see ei tohiks olla ravi katkestamise põhjuseks. Vastava riskiga patsiente (vere glükoosisisaldus tühja kõhuga vahemikus 5,6…6,9 mmol/l, KMI > 30 kg/m2 kohta, vere triglütseriidide suurenenud sisaldus, hüpertensioon) tuleb riiklike juhiste kohaselt kliiniliselt ja biokeemiliselt hoolikalt jälgida.

„Seega on statiinravist loobumisega või mitte alustamisega kaasnevad riskid suuremad kui võimalik vere glükoosisisalduse tõus,“ selgitas Heinla.

Otsus: Vale. Mainitud postitus jagab ekslikult jooniseid, mida tegelikus uuringus ei ole. Puuduvad ka tõenduspõhised andmed, et statiinid põhjustaks südamelihase infarkti. Pigem on infarktist ohustatud ravimata kõrge kolesterooliga inimesed.