Üks populaarseimaid selliseid Facebooki postitusi, mille autor on Harri Kingo, on tänaseks kogunud pea 17 tuhande kasutaja tähelepanu. Neist 126 jagas seda edasi, umbes 90 jätsid ka kommentaari.

EKRE veebileht Uued Uudised avaldas ka samal teemal artikli, mis on tänaseks üle nelja tuhande Facebooki kasutaja tähelepanu alla sattunud.

Valeinfo levitajatest ehk nimekaim on Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, kelle postitus ohtralt tähelepanu on kogunud.

Mida väidetakse?

Postitajad jagavad kuvatõmmist Delfi artiklist, mis avaldati 24. oktoobril 2020 ehk kolm aastat enne kui Joller EKREle konkureerivas erakonnas Riigikokku suundus. Kuvatõmmisel olev pealkiri viitab sellele, et Joller soovis EKRE tipp-poliitikutele surma.

Kuvatõmmisel olevat Delfi artiklit ei eksisteeri - tegemist on töödeldud fotoga

„Tänaseks on selle pealkiri Delfis ära muudetud,“ kirjutas oma postituses Kingo. „Ilmselt ka postitus ise on muudetud. Jutt on praeguses pealkirjas ja artikli tekstis sellest, et EKRE liikmed mõistetaks nende Jolleri väidetavate tegevuste eest mujal maailmas vanglasse. See „kuul pähe“ on kadunud nii pealkirjast kui tekstist,“ kirjeldas ta võimalikku asjade kulgu.

Kingo postitust on kõigest viie päevaga näinud juba 17 tuhat Facebooki kasutajat. Postitus ise sisaldab valeinfot.

Kuidas on tegelikult?

Delfi andmebaasis ja veebiarhiivis sellist artiklit ei eksisteeri. Originaalartikkel, millele on korduvalt viidanud ka Joller ise nii oma Facebookis, kui ka Helme postituse kommentaariumis, kannab pealkirja „Perearst Karmen Joller EKRE tipp-poliitikutele: päriselus mõistetakse Sinusuguseid vanglasse“ ning see põhineb tema 23. oktoobril 2020 tehtud Facebooki postitusel.

Facebookis on võimalik vaadata, kas ja kuidas on postitusi muudetud. Jolleri postituse muudatuste ajalugu ei näita, et selle üheski versioonil oleks kasutatud väljendit „päriselus lastakse Sinusugusele kuul pähe“.

Facebook laseb kõikidel postitustel vaadata muudatuste ajalugu. Joller on oma postitust muutnud mitmeid kordi, ent ükski muudatus ei näita, et ta oleks öelnud EKRE väidetavaid sõnu

Teatud aja tagant arhiveerib Delfi artikleid ka veebilehtede arhiveerimise tööriist Wayback Machine. Kui panna sisse väidetava artikli väidetav veebiaadress, millele Uued Uudised viitab, siis ütleb ka see süsteem, et sellist artiklit pole kunagi eksisteerinud.

„Aktiivseid URLe saab üles kirjutada igaüks, see ei tähenda, et need päriselt kuhugi viiks,“ ütles Delfi andmeteaduse ja IT-juht Ivar Krustok. Uute Uudiste artiklis olev URL ei ole loodud Delfi enda poolt. See tähendab, et keegi on loonud Delfi artiklile sarnase URL-i ning muutnud selle aktiivseks. „Kuna sellist artiklit pole eksisteerinud, siis URL-ile vajutades see viibki kasutaja errorit kuvavale lehele,“ lisas Krustok.

„Väited artiklist, mis olevat Delfis ilmunud, omanud teistsugust pealkirja, seejärel eemaldatud, et selle asemel avaldada uus, uue pealkirjaga artikkel, on valed,“ kinnitas ka Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju. „Sellele viitab juba ainuüksi viidatud artikli link ja seal sisalduv artikli ID-number, kuhu lisatud veateate saamiseks f-täht - taolise artikli ID-ga artikleid meie portaalis ei ilmu.“ Ehk kui originaal artiklil on näha URL-is koodi 91457480, siis võlts URL-i on sellele samale numbrile lisatud F täht: F91457480.

Delfi ei kasuta tähti oma artiklite ID-koodides. Seda võib vaadata ka teistest artiklitest - ükskõik, mis loo avad, on URL-is numbrid omaette. Antud juhul on F-tähe valeinfo levitajad ise lisanud.

Karmen Joller ise eitab samuti levitatava pealkirja tõesust. „Ma pole kunagi midagi sellist öelnud, ja ei ütle ka;“ lausus ta Faktikontrollile. „Kedagi surmaga ähvardada on ikka õudne. Tegemist on võltsingu ja laimuga, mida Helme ei eemaldanud ka pärast korduvat selgitamist nii minu kui teiste kommentaatorite poolt. Kommentaatorid ka seletasid, mismoodi selliseid võltspealkirju luua saab,“ lisas Joller.

Karmen Jolleri kommentaar Helme postituse all. Vaatamata kommentaari sisule, seisab valeinfot sisaldav postitus siiani avalikult üleval.

Otsus: Vale. Delfis ei ole kunagi eksisteerinud sellise pealkirja või URL-iga artiklit. Tegemist on töödeldud fotoga, mida levitatakse tõe pähe. Samuti pole Karmen Joller sellist tsitaati kordagi postitanud.