FAKTIKONTROLL | Kaja Kallas pole öelnud, et Eesti on Ukraina NATO-liikmesuse vastu

Kaja Kallas olevat öelnud Singapuris julgeolekukonverentsil, et Eesti on Ukraina NATO-ga liitumise vastu. Tegelikult ütles ta täiesti vastupidist.

Mida väidetakse?

Sel nädalal hakkas Facebookis levima Indrek Pähnapuu postitus, milles ta väidab, et Eesti on Ukraina NATO-liikmesuse vastu. „Suur mäng hakkas ja Eesti on nurka surutud. Eesti on Ukraina NATO-ga ühinemise vastu,“ kirjutab ta.

„Ukraina ei saa ühineda NATO-ga, kui ta on konfliktis, ütles Eesti peaminister Kaja Kallas Singapuris toimunud julgeolekufoorumil. Ta ütles, et Põhja-Atlandi Liit toetab Kiievi püüdlusi pärast Vilniuse tippkohtumist. Keegi ei oodanud Eestilt sellist „pauku“,“ kirjutab Pähnapuu.

„Elupõlistest NATO fännidest on küll kahju. Loodan, et lähete kodinaid pakkima, poistel läheb varsti väga kiireks,“ lisas ta.

„Vahi, vahi. Või et proua Kallas on Ukraina NATO-ga liitumise vastu. Ei tea kust selline suhtumise muutumine? Muidu ei jõudnud ära slaavatada ja nüüd siis niimoodi. Zelenski on kindlasti pettunud,“ kommenteeris Ulle Pukk oma postituses Pähnapuu teksti.

Kokku on Pähnapuu tekstiga postitusi jagatud Facebookis 268 korda.

Väide ilmus algselt Telegrami kanalis „InfoDefenseEstonia“, mis on osa suurest kremlimeelsete Telegrami kanalite võrgustikust „InfoDefense“. Võrgustiku abil levitatakse Venemaa propagandat vähemalt 28 erinevas keeles. Seda lisaks populaarseimale venekeelne kanalile „InfoDefenseRUS“. Eestikeelne propagandakanal loodi eelmise aasta 23. oktoobril.

Kuidas on tegelikult?

Kaja Kallas osales 4. juunil Singapuris Shangri-La julgeolekukonverentsil, kus ta kõneles ühises paneelis koos Ida-Timori presidendi ja Saksamaa kaitseministriga. Sõnavõttude järel said kuulajad esitada küsimusi.

Kallaselt küsiti: „Rootsi kaitseminister Jonson ütles eile, et NATO toetab oma partnereid, kuid kaitseb liitlasi. Kas te saate Vilniuse tippkohtumist silmas pidades öelda meile oma mõtted selle kohta, millist sõnumit soovite Ukraina NATO-liikmesuse suhtes seal kuulda?“

Kallas vastas: „Vilniuse kohta: loomulikult toetame me [Eesti] Ukraina teed NATO liikmelisuse suunas. Kõik mõistavad, et see ei saa juhtuda sõja ajal, kuid me vajame täpset sõnastust, mis on enamat kui Bukarestis.“

2008. aasta NATO tippkohtumisel Bukarestis sai Ukraina viimati konkreetse sõnumi oma NATO-püüdluste kohta. „NATO tervitab Ukraina ja Gruusia euroatlatilisi püüdlusi saada NATO liikmeteks. Leppisime täna kokku, et need riigid saavad tulevikus NATO liikmeks. [...] Liikmelisuse tegevuskava (MAP) on Ukraina ja Gruusia jaoks järgmine samm nende otsesel teel liikmelisuse poole,“ seisab tolle tippkohtumise deklaratsioonis.

Oma vastuses Kallas viitaski, et Vilniuses on vaja rohkemat kui 2008. aasta sõnumi kordamist.

Seega vastupidiselt väidetule ütles Kallas, et Eesti toetab Ukraina liitumist NATO-ga, lisades, et sõja ajal pole ühinemine võimalik. Samuti, et Eesti ootab NATO Vilniuse tippkohtumiselt selget plaani Ukraina ühinemise osas.

Ka Ukraina võimud ütlevad ise täiesti avalikult, et sõja ajal ei saa Ukraina NATO-ga liituda. Näiteks ütles Ukraina president Zelenskõi pärast president Alar Karisega toimunud kohtumist 2. juunil: „Me ei saa NATO liikmeks saada enne kui sõda lõppeb. See on praktiliselt võimatu. Kui me praegu arutame Ukraina julgeolekugarantiisid, räägime sanktsioonidest [Venemaale], finantsgarantiidest [Ukrainale], relvastusest.“

Riigikogu võttis äsja 92 häälega vastu ka avalduse toetamaks Ukraina soovi liituda NATO-ga.

„Riigikogu peab möödapääsmatult vajalikuks NATO Vilniuse tippkohtumisel sõnastada Ukraina kiireks NATO-ga integreerumiseks vajalikud konkreetsed ja ühemõttelised sammud ja anda Ukrainale alliansiga liitumise kutse,“ seisab avalduses.

Otsus: vale. Kaja Kallas ei öelnud Shangri-La julgeolekukonverentsil, et Eesti on Ukraina NATO-liikmesuse vastu. Vastupidiselt väidetule rõhutas ta, et Eesti toetab Ukrainat NATO-ga liitumisel ja ootab alliansilt selget plaani.