EPL BALTOPSIL | Venemaa võib täisjõu Balti piiridel taastada kolme kuni viie aastaga. Meie eelis on parem tehnika

„Läti oma Tapal“ varitseb kõiksugu kiskjaid - Leopardid, haubitsad... Ādaži sõjaväebaasis kirjeldatakse Eesti Päevalehele, miks harilik vene karu nende vastu hätta jääks.

NATO koridorides on levinud uskumus, et venelastel kuluks kolm kuni viis aastat, et taastada ründevõime Balti riikide vastu, mis on Ukrainale keskendumise tõttu vahepeal lahtunud. See tähendaks, et Eesti, Läti, Leedu, aga ka äsja NATOga ühinenud Soome idapiiril varitseks sama palju Vene Föderatsiooni sõjatehnikat, kui enne täiemahulise invasiooni algust.

Läänemerel toimuva NATO suurõppuse Baltops 23 raames toodi ajakirjanikud Riia külje all asuvasse Ādaži sõjaväebaasi, et näidata, mis on meil kohapeal vastu panna, kui see oht peaks realiseeruma.

„Selle suurtükiks on 120mm kahur, suudab tabada sihtmärke kuni 4000 meetri kaugusel,“ patsutab laskurdiviisi kuuluv Jorge Del Castillo oma ustava Leopard 2A6E kapotile. See on Hispaania modifikatsioon Ukraina sõjas kuulsaks saanud saksa Leopard 2A6 tankist. Need on vastupidavad, meeskonna ellujäämisprotsent tabamuse puhul on väga kõrge. „Aga nagu olete näinud mitmete Vene masinate põhjal Ukrainas: pihta saades hävivad nad täielikult ja meeskond hukub,“ lisab kolonelleitnant Higgins, Läti eFP lahinggrupi ülem.

Ometi antakse ka Lätis mõista, et Venemaad ei tohi kunagi alahinnata. „Mahu poolest rääkides - ma ei alahindaks Venemaad. Neil on endiselt tankid, suurtükid, raketid, mürsud... ja see kogus on märkimisväärne,“ sõnas Eesti Päevalehele mehhaniseeritud jalaväebrigaadi ülem kolonel Sandris Gaugers. „Aga meil on vedanud, et meil on ainuüksi mehhaniseeritud brigaadis (eFP) siin 13 riigist koosnev rühm, kokku on Ādaži polügonil enam kui 20 riiki. Ja meil on mehhaniseeritud brigaadi kõige moodsam varustus. Seega kui me peaksimegi [Venemaa] vastu võitlema... me oleks suutelised seda tegema päris kaua.“

Ka Venemaa võimekust on endiselt märkimisväärne ka pärast Ukrainas kannatatud kaotusi?

„Absoluutselt. Nende võime genereerida inimresurssi on miski, millele me ei saa kunagi vastu. Enam kui 130 miljonit inimest sealpool piiri, mõni miljon (Läti rahvaarv on 1,9milj - toim) siinpool. Seega me peame lootma liitlastele, meie jaoks on koostöö nendega kõige tähtsam,“ sõnas Gaugers.

Me üritame rahuaega targalt ära kasutada, meil on Ādažis eFP suurõppused kaks korda aastas, neis osalevad kuni 20 riiki. Me õpime üksteiselt ning harjutame, kuidas vajadusel koos võidelda. Seega meie jaoks on liitlastele lootmine ülima tähtsusega.“

Vene armee on oma vitsad Leopardide käest juba Ukrainas kätte saanud ning mõistagi teavad, et samad masinad ootaks neid teispool piiri ees ka siis, kui nad mõne aasta pärast taas eeldatavalt Baltiriikide äärde kogunevad.

Mis saab toimuma aga nende kolme kuni viie aasta jooksul? Ainus, mis Venemaalt oodata võib, on ootamatut.

„Venelased tulevad ühel viisil või teisel. Hübriidsõja oht on olemas ja seda oodatakse, aga praegu mingeid kindlaid arenguid märgata pole,“ tõdeb Päevalehe küsimuse peale NATO ametnik.

EPL paljastas aprillis Kremlis koostatud salajased dokumendid, mis avasid, kuidas Venemaa tulevaste aastate plaanide hulka Baltiriikides kuulusid muuhulgas venemeelsete MTÜde toetamine, euroskeptiliste vaadete toetamist jne. Kõiki neid variante peab NATO ametnik tõenäoliseks, kuid ei välista ka energiasektoriga manipuleerimist ning migrandisurvet, mille sarnast nägime 2021. aasta lõpul läbi Valgevene.

„Venelased proovivad alati üllatada. Hübriidsõda läbi Valgevene oli üks sellistest,“ tõdes ametnik.