KULTUURIBIIT | Muusik Florian Wahli playlist

Tänase kultuuribiidi muusika valis muusik Florian Wahl, kes astub 8. juulil üles Eesti ainsal rändaval kultuurifestivalil Võnge.

Võnge toimub sel korral 6.–8. juulil Anzelika Mahetalus Setumaa vallas Võrumaal. Kokku esineb kolmkümmend live-artisti viiel laval, lisaks on festivalil kirev kultuuriprogramm.

Hiljuti esietendus Kanuti Gildi SAAL-is Florian Wahli ja Liisa Saaremäeli lavastus „SCREAM BOX“.

Oma muusikavaliku kohta ütleb Florian nii (kuulata saab ka siit):

Keith Mansfield - Before Summer Ends

Enne suve lõppu tahaks ookeani hüpata. Enne suve lõppu tahaks rõdult kokteile alla kallata. Enne suve lõppu tahaks uue albumi sünnitada. Enne suve lõppu enne suve lõppu…

Kero Kero Bonito - My Party (bo en Remix)

Tahaks korraldada kaootilise majapeo! Kõik külalised oleks DJ’d. Muidu bo en (remixija) oli natuke ka abiks minu esimese EP (Sugar Trip) loomisel, jagas muusikateoreetilisi märkmeid. Konservatooriumist tulnud j-popi kalduvustega mängumaailmade looja. Kuulake tema albumit Pale Machine.

Metro Zu - Posh Party On The Beach

Posh-pidu kokakaldal 10 aastat tagasi, siiani lainetab.

(allolevalt YouTube'i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut)

JPEGMAFIA - HAZARD DUTY PAY!

Küsige minult ükskõik mida selle artisti kohta. See, et me kunagi kirjasõbrad olime on minu CV’s.

Sven Grünberg - Tulen kord jälle

Pruut lasi seda autos, ütlesin oma eestimusa ignorantsuses, et hea James Blake’i koopia. Moment hiljem sain teada, et tegemist on Sven Grünbergiga, kes kirjutas selle loo umbes 40 aastat tagasi. Vau!

Ajukaja ft. Maria Minerva - nii hea

„Eestis ei tehta head mussi.“ 15 aasta tagasi mõtlesin nii. Elame ja õpime. Nüüd släpin kõiki (kes nii mõtlevad) selle looga. Kusjuures Maria Minerva oli ühes filmis („u.Q.“, 2021) minu ema, ja Ajukaja mõnes mõttes minu muusikaline isafiguur.

Nina Hagen - Naturträne (1979 Rockpalast)

Kui jutt juba isadele läks, siis peaks mainima ka Nina Hagenit. Nii muusika kui ka grimasside meistriklass.

Luiz Bonfa ja Maria Toledo - Tanto amor

Mis oleks rohkem suvi kui klassikaline bossanova? Proletariaat nimetab seda liftimuusikaks. Bossa viib mind mängleva kergusega Brasiilia rannale boheemlaslikult laisklema, tanto amor, nii palju ilu ja armastust!

The Seatbelts - Wo Qui Non Coin

Ühest animest, kõik japanofiilid teavad. Nostalgiline mellotroni melanhoolia. Manab ette augustikuise tähistaeva. Laul räägib umbes sellest, et tüdruk kaotas oma koera ära ja on väga kurb. Enesedistsipliini mõttes piirdun täna vaid ühe jaapani looga.

Maurice Ravel - Gaspard de la nuit

Öös on liikumist, öös on imesid. Raveli klaveriteosed on teisest maailmast, nagu ka pianistid, kes neid ette võtta julgevad. Deemonlikult virtuoossed olendid! Eriti meeldib esimene osa „Undiin“. Ülemõistuslik! Kõik need kaleidoskoopilised arpedžod võrgutavad mind siit lihtsurelike ilmast kaugele-kaugele... Ja vahel parem ongi.