Musk kuulutas maailmale, et teeb ettevõtte paremaks kui eales varem. Lubas läbipaistvust, bottide kadumist ja täielikku sõnavabadust. Milline on seis täna?

Twitteri olukorra üle arutlesid faktikontrollimise ja valeinfo reporter Marta Vunš ja uuriv ajakirjanik Martin Laine

1x
00:00

Küsisime arvamust ka Pekka Kallioniemilt, kes kirjutab Twitteris viraalseid #vatniksoup lõimeid venemeelsetest aktivistidest ja poliitikutest üle maailma. Samuti uurib ta Tampere ülikoolis sotsiaalmeediat, algoritme ja valeinfot.

Musk ostis Twitteri möödunud aasta oktoobris 44 miljardi dollari eest. „Vaevalt on maailmas palju multimiljardidest ettevõtete omanikke, kelle käe all selline ettevõte nii palju muutuks kui Twitter on muutunud viimase aasta jooksul,“ ütles Martin Laine.

Kuigi Twitteri kasutajaskond on kordades väiksem kui näiteks Facebookis või TikTokis, on see selgelt suurima poliitilise mõjuga sotsiaalmeediaplatvorm.

„On väga loogiline, miks keegi peaks tahtma sellist suurt kanalit omada. See annab võimu,“ ütles Laine. „Seal on otseses mõttes võimalik näiteks sõda välja kuulutada. Kui mõni ametlik Venemaa konto ütleb seal midagi, siis see võib päriselt liigutada maailma poliitikat.“

Pekka Kallioniemi sõnul üritab Elon Musk Twitteris kehtestada nn ideede turu kontseptsiooni – parimad ideed ja arutelud peaksid jõudma iseenesest nähtavuse tippu, mistõttu pole vaja infot kontrollida ja modereerida.

„Siiani näeme, et see pole õnnestunud. Näiteks vanad suured trollivabrikuid on Twitteris tagasi. Valeinfo ja võltsuudised levivad palju kiiremini kui mõni aeg tagasi. Praegu see ideede turg ei tööta,“ kommenteeris Kallioniemi Muski tuumideed Twitteri osas.

„Absoluutne sõnavabadus“

Twitter täidab Muski juhtimise all rohkem autoritaarsete valitsuste nõudmisi kui varem. Twitteri enda avaldatud andmed näitavad, et ettevõte on täitnud sadu valitsuse tsensuuri- või jälgimisnõudmisi, eriti sellistes riikides nagu Türgi ja India.

Ka Kallioniemi sõnul on Twitteris praegu rohkem tsensuuri kui eales varem ja sisu piiramise fookus on nihkunud. Ta ütles, et praegu vähendatakse piiranguid pigem läänes ja loobutakse läänelikest põhimõtetest valeinfoga võitlemiseks.

Näiteks loobus Twitter mullu desinformatsiooni käsitlevast EL-i tegevusjuhendi kasutamisest ja lõpetas koroona-valeinfo vastase poliitika.

„Samas autoritaarsemate riikide käske täidetakse rohkem. Need režiimid saavad sedasi olla veel autoritaarsemad ja kontrollida veebinarratiive. Nad kardavad revolutsioone, orgaanilisi kogunemisi ja ülestõuse, mis saavad tihti alguse sotsiaalmeediast. Näiteks nagu oli kümmekond aastat tagasi Ukrainas, mil algas Väärikuse revolutsioon,“ selgitas Kallioniemi.

„Miks on Twitteris neonatsid ja miks Venemaa genotsiidi õigustajad saavad piiramatult sisu jagada? Musk ütleb, et meil on sõnavabadus. Aga kui seesama Venemaa režiim nõuab opositsiooniliste postituste eemaldamist, ütleb Musk, et peab seda käsku täitma,“ näitlikustas Laine Twitteri käitumist.

Ühelt poolt piirab platvorm teatud regioonides jõuliselt sõnavabadust, teiselt poolt laseb valeinfol ja ekstremistlikul sisul vabalt levida. On suur vahe, kas sisu piiratakse valeinfo leviku pärast või autoritaatsete riikide nõudmisi täites.

„Autoritaarsetes ühiskondades on valeinfo sotsiaalmeedias reaalselt mõjutanud valimistulemusi, põhjustanud kodusõdasid, surma, täielikku kaost ja demokraatia kokkuvarisemist. Sotsiaalmeedia valesti kasutatuna võib olla massihävitusrelv,“ rääkis Laine valeinfo leviku ja puuduliku modereerimise ohtudest.

Igaüks võib hakata riigipeaks

Üks olulisemaid Muski-Twitteri muutusi puudutab Twitter Blue’d ehk kasutajate verifitseerimispoliitikat, mis tegi valeinfo levitamise veelgi lihtsamaks. Kui vanasti läbisid ametnike ja kuulsuste kontod jäiga verifitseerimiskontrolli, siis nüüd on võimalik hakata tuntud poliitikuks või börsiettevõtteks mõne dollari eest kuus.

„Tulemus on see, et tehti kontosid suurtele börsifirmade nimedele ja ühe säutsuga läks ettevõtte väärtusest kümneid miljardeid minema,“ tõi Laine näite.

Samuti on verifitseeritud kasutajate postitused ja kommentaarid palju nähtavamad. Kallioniemi sõnul pole see nähtavuse tõus kuigi suur, võib-olla 15-20%, kuid see paneb rahaga inimesed arutelusid juhtima. „See on väga kurb olukord vaeste piirkondade inimestele, sest platvorm võimendab vaid nende arvamusi, kel on raha,“ selgitas Kallioniemi.

Ärihuvid üle kõige

Kallioniemi sõnul on tõenäoline, et Musk on valmis vastu tulema autoritaatsete riikide nõudmistele sisupiirangute osas, sest ta isiklikud huvid puudutavad rahastust ja investeeringuid Lähis-Idast. Samuti üritab ta platvormilt eemaldada täielikult inimliku aspekti ja protsesse maksimumini automatiseerida. Kulude kokkuhoiuks, ignoreerides võimalikke ohte.

Laine sõnul üritas Musk kulusid kokku hoida ja lasi suurema osa inimestest lahti, väites, et AI suudab seda tööd ise teha. „AI ei saa veel täielikult inimeste modereerimistööd asendada. Algoritmid on alati sotsiaalmeedias olemas olnud, kuid ma ei usu, et Muskil on adekvaatsed heeblid, et valeinfoga tegeleda. Ta on ise ka öelnud, et ta ei tahagi sellega tegeleda.“

„Praegu see automaatne lähenemine ei tööta, sest sisuliselt igasugune info on platvormil lubatud. Twitter on sisuliselt Metsik Lääs sotsiaalmeedia maastikul,“ lisas Kallioniemi.

Kuidas on Musk enda vastuoluliste ja provokatiivsete säutsudega korduvalt levitanud vandenõuteooriaid ja valeinfot? Võimendanud Vene propagandat? Sellest ja muust räägime põhjalikumalt „Valeinfo: paljastatud“ podcastis.