FOTOD | Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitis Sven Mikser romaaniga „Vareda“
(40)Kirjanike liidu musta laega saalis kuulutati täna välja romaanivõistluse võitjad. Peapreemia pälvis Sven Mikser käsikirjaga „Vareda“, teos pälvis ka kirjastuse Emakeele SA keele- ja stiilipreemia.
Teise kohaga tunnustati Hannes Parmo teost „Beeta“. Kolmanda koha saavutas Piret Jaaksi „Taeva tütred“. Kokku laekus konkursile 62 seniavaldamata käsikirja ja käsikirjad jõudsid žürii liikmeteni autoreid avaldamata.
Žürii esimehe Rein Raua sõnul rõõmustas žüriid käsikirjade lai temaatika ning parimate teoste puhul hea kirjanduslik vaist ja stiilitaju. „Tore oli näha auhinnatute ja äramärgitute seas lisaks teada-tuntud autoritele ka mitut uut nime — ainuüksi sellel põhjusel võib tänavust romaanivõistlust pidada õnnestunuks.“
Millest Raud aga puudust tundis, oli lugu selle sõna klassikalises mõttes. „Põhiliselt andsid tooni üksikutest stseenidest koosnevad romaanid, mida ühendasid tervikuks vaid tegelased ja atmosfäär, mitte aga sündmustik. Kuigi üllatuslikult lõppevaid lugusid oli üksjagu, leidus üsna vähe selliseid, mille vältel peategelased oleksid selgesti arenenud või muutunud, nagu see klassikalistes romaanides üldiselt tavaks on olnud. Samuti kippus autorite fantaasia neid tänasest Eestist pigem ajas või ruumis lähemale või kaugemale ära viima, nii et vaid mõni üksik teos leidis aset siin ja praegu.“
Romaanikonkursil märgiti ära järgmised teosed:
Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi auhinna pälvis Kaur Riismaa „Enne pattu ja roboteid“.
Tallinna linna eripreemiaga tunnustati anonüümseks soovida jäänud autori teost „Ood surmale“.
Margus Karu Sihtasutuse preemia pälvis Lumi Kristen Vihterpalu „Tajude kujur“.
Ära märgiti Anete Kruusmäe „Viimane päikesetõus“ ja Meelis Ivanovi „Kokkuvarisemine“.
Eesti kirjanike liidu romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja. Romaanivõistlus algatati Eesti erakapitali toel 2014. aastal ja see toimub iga kahe aasta tagant.
Eesti kirjanike liidu romaanivõistluse varasemad võitjad: Armin Kõomägi „Lui Vutoon“ (2015. aastal), Vahur Afanasjev „Serafima ja Bogdani“ (2017), Paavo Matsin „Kongo tango“ (2019), Loone Ots „Armastus ja Juta Kivimäe „Suur tuba“ (2021).
Romaanivõistlusele esitatud käsikirju hindas žürii koosseisus Rein Raud, Heidi Aadma, Reeli Reinaus, Karl-Martin Sinijärv, Igor Kotjuh ja Tiit Aleksejev. Žürii luges ja hindas käsikirju anonüümselt, teadmata, kas käsikirja autori pseudonüümi taga on kirjanikuteed alustav või juba tuntud kirjanik.
Romaanivõistlusele oodati eestikeelseid ja varem avaldamata pikema proosa käsikirju mahuga vähemalt 200 000 tähemärki.
Romaanivõistluse suurtoetajateks on Ellex Raidla Advokaadibüroo, Liviko ja Rahva Raamat. Kirjastus Emakeele Sihtasutus ja Eesti Keele Instituut annavad välja ühise keele- ja stiiliauhinna.
Eripreemiad annavad välja Tallinna linnavalitsus, Margus Karu SA ja Postimees Kirjastus. Lisaks auhinnatöödele valib žürii välja ühe käsikirja, mille tõlkekulud inglise keelde kannab Ellex ja Raidla eesmärgiga tõhustada eesti kirjanduse rahvusvahelist tuntust.
