Maskid võtavad skulpturaalseid vabavormilisi mõõtmeid ja on oma autonoomsuses intrigeerivad iseseisvad teosed. Näitusel on eksponeeritud kõige erinevamatest materjalidest kontseptuaalsed maskid, mis kord on sürrealistlikud merihobudest koosnevad kompositsioonid, teinekord aga Bolti tõukeratta keerukate läbilõigete dekonstruktsioonid või kõrvamarjade lopsakad kobarad. Need ergastavad nii kandja kui ka vaataja meeli ning tõmbavad publiku muinasjutulisse vaatemängu, mis on inspireeritud Charles Perrault muinasjutust „Sinihabe“.

„Sinihabeme lugu oli võimatu unustada. Kaunis gootilik loss, milles toimuvad jubedad lood. Veetlev leedi, kes ei suuda verd võtmelt maha kraapida. Sinihabe jäi salapäraseks … miks ta seda tegi?“ selgitab kunstnik seost kuulsa muinasjutuga.

Veenret kihutab tagant sarnane läbematus ja uudishimu nagu muinasjutu tegelasi. Uksi ta ei pelga: „Kui laval on maskid pigem karnevalilikud aksessuaarid, siis näitusesaalis – ilma moe ja modellita – saavad neist vaimolendite portreed. Mõrvatud muusad, kallimad elu etappidest. Nüüd olen ma Sinihabe!“

Näitus jääb avatuks 24. septembrini.

Näituse kujundaja on Katrin Sipelgas, graafiline disainer Margus Tamm, fotograaf Iris Kivisalu, keeletoimetaja Hille Saluäär.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena