Saksamaa uus julgeolekustrateegia tekitab sisepoliitilisi pingeid. Põhiküsimus on rahas

Berliini hinnangul on Euroopa julgeolekule kõige ohtlikum meie idanaaber Venemaa. Üllatuslikult on strateegias mainimata jäetud nii mõnigi oluline liitlane.

Enam kui aasta aega pärast Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi Zeitenwende-kõnet avalikustas Saksamaa valitsus esimese riikliku julgeoleku strateegia. Riigi n-ö valgusfoori koalitsiooni väljatöötatud strateegias on Saksa meedia teatel tehtud kompromisse, et rahule jääksid kõik osapooled. Seepärast leidub julgeolekukavas nii üllatuslikult teravaid kui ka traditsiooniliselt ettevaatlikke seisukohti.

Ekspertide arvates on aga kõige olulisem, et strateegia lõpuks paberile pandi.

„Viskas püssi põõsasse“

Kriitikud on strateegiale ette heitnud, et see jääb pealiskaudseks ega seleta, kuidas seatud eesmärke reaalselt saavutada. Eriti palju tähelepanu on saanud fiasko Saksamaa kaitsekulutustega. Kuigi Scholz on lubanud, et Saksamaa hakkab järgmistel aastatel täitma NATO 2% kaitsekulutuste kohustust, pole valitsus selle saavutamisega kiirustanud. Strateegia esitlusel kinnitas rahandusminister Christian Lindner, et järgmistel aastatel ei kaetaks 2% eesmärki mitte tavaeelarvest, vaid ajutise 100 miljardi eurose erifondi kaudu.

Paljud kõrged Saksa poliitikud ning liitlased leiavad, et isegi koos erifondiga ei panusta Saksamaa kaitsesse piisavalt. Ka Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius on öelnud, et praegusest 50 miljardi eurosest kaitse-eelarvest ning 100 miljardist eurost ühekordsest lisarahastusest ei piisa, et tõsta unarusse jäänud Saksa relvajõud taas tasemele, mida lubab avalikustatud strateegia.

Pärast julgeolekustrateegia avalikustamist on Pistoriusele ette heidetud, et kavas on Saksamaa kaitseministeeriumist teerulliga üle sõidetud ning vajalikku raha pole kuskilt võtta. Bundestagi välis- ja kaitsepoliitika fraktsiooni esimees Johann Wadephul (CDU) kritiseeris Pistoriust teravalt öeldes, et Pistorius viskas püssi varakult põõsasse ja on ilmselgelt loobunud võitlemast kaitse-eelarve suurendamise eest.

Peamine oht on idas

Ettearvatult peab Saksamaa Euro-Atlandi piirkonna kõige suuremaks julgeolekuriskiks Venemaad. Enne Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukrainas sõltus Saksamaa üle 50% ulatuses Vene gaasi impordist. Avaldatud strateegias on pandud erilist rõhku teistest riikidest sõltumise vähendamisele. Sellest lähtudes rõhutas Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, kui oluline on Saksamaa püsiv ja ohutu toorainega varustamine.

Peale selle on strateegias kritiseeritud Saksamaa suurimat kaubanduspartnerit Hiinat. Berliin sedastab, et Hiina kujutab endast ülemaailmsele julgeolekule üha suuremat ohtu, püüdes kasutada oma majanduslikku jõudu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Strateegia esitlusel tõi Saksamaa välisminister Annalena Baerbock esile, et kava kujutab endast fundamentaalset mõttemalli muutust Saksamaa suhtumises julgeolekupoliitikasse. Ta lisas, et tulevikus keskendub Saksamaa ka majanduspoliitilisi otsuseid tehes rohkem julgeolekule.

Osa suuri Saksa ettevõtteid nagu Mercedes ja BMW sõltuvad suuresti Hiina päritolu toorainest. Näiliselt muudab Saksamaa rahvusvahelisel areenil enda suhtumist koostöösse Hiinaga. Sellest lähtudes lausus Scholz, et peagi valmib eraldi Hiinat käsitlev strateegia. Hoolimata mõningast kriitikast jäi lõpuks kõlama arvamus, et Hiina jääb Saksamaa partneriks, kelleta ei saa lahendada paljusid kitsaskohti ja kriise.

Saksamaa lubadused ja teod

Esmaspäeval leidis Berliinis aset Saksamaa ja Hiina valitsuse konsultatsioonide seitsmes voor, kus Scholz tegi teatavaks, et ta soovib majandusliku koostöö jätkamist. Scholz rõhutas Hiina peaministrile Li Qiangile, et Hiinas tegutsevatele lääne ettevõtetele peavad olema tagatud võrdsed tingimused. Peale selle avaldas ta kindlat vastuseisu Saksamaa majanduslikule lahutamisele Hiinast.

Kohatine leebe suhtumine Hiinasse on olnud konfliktiallikaks nii Euroopa Liidus kui ka Scholzi koalitsioonis. Rohelise partei ministrid suhtuvad Hiina teemadesse tunduvalt skeptilisemalt ning Euroopa Komisjon on kutsunud liikmesriike üles kaaluma uut investeerimispoliitikat, mis kontrolliks ettevõtete osalust Hiinas.

Teisipäeval avaldatud Saksa siseluureagentuuri iga-aastane raport süüdistas Hiinat katsetes soetada tehnoloogiliselt arenenud Saksa ettevõtteid, et saavutada poliitilist mõju ja spionaaživõimet. Näiteks soetas Hiina logistikafirma Cosco hiljuti vähemusosaluse Hamburgi sadamaterminalis. Tehing tekitas Saksa valitsuskoalitsioonis pingeid, kuid Olaf Scholzi toetusel jõuti lõpuks kompromissini.

Kohtudes Saksa ettevõtjatega ütles Li, et riski eest kaitsmine ja koostöö ei ole vastandid. „Koos mitte töötamine on suurim risk, arengu puudumine on suurim ebakindlus,“ lisas Li.

Olulisi liitlasi ei mainita

Pöörates pilku Saksamaa liitlassuhetele on strateegias ootuspäraselt esile toodud, et Saksamaa põhilised julgeolekupartnerid on NATO ja Euroopa Liit. Euroopa Liitu on strateegia 76 leheküljel mainitud tervelt 74 korda, NATO-t 43 ja riikide ühendust G7 13 korda. Eraldi riikidena on peamiste liitlastena esile toodud USA ja Prantsusmaa. Üllatuslikult pole strateegias kordagi mainitud Suurbritanniat ega Poolat, kes mõlemad peavad Saksamaad oluliseks liitlaseks.

Balti riike on strateegias mainitud vaid ühe korra ja seoses NATO õhuturbe missiooniga. Arvestades Saksamaa olulist rolli liitlaste suurendatud kohalolekus Balti riikides ja eelkõige Leedus, on osa analüütikute arvates üllatav, et kaitsestrateegia paneb nii vähe rõhku suhetele NATO idatiiva liitlastega.

Vilnius tahab endiselt brigaadi Leetu

Saksamaa on Leedus NATO tugevdatud kohaloleku raamriik, nagu Eestis on Suurbritannia. Selle tõttu on Vilnius üritanud läbi suruda Saksa brigaadi paigutamist oma riigi pinnale.

Aprilli lõpus käis Leedu president Gitanas Nausėda Saksamaal ja kohtus seejuures liidukantsler Scholziga. 27. aprillil pöördus Nausėda video teel Leedu meedia poole sõnavõtuga, milles kinnitas, et tema ja kantsler Scholz leppisid kokku Saksa brigaadi järkjärgulises paigutamises Leetu.

Saksamaa pole aga sellele kommentaarile vastanud. Endiselt rõhutatakse piisava infrastruktuuri puudumist, mida oleks vaja selliste jõudude Leetu paigutamiseks. Saksamaa kaitseminister Pistorius on öelnud, et brigaadi paigutamine ei olene sellest, kes mida pakub või tahab, vaid küsimus otsustatakse ühiselt NATO Vilniuse tippkohtumisel.