FAKTIKONTROLL | Andmed ei näita, et Eestis oleks kuritegevus kasvanud Ukraina põgenike arvelt

Uue lainena väidavad sotsiaalmeedia postitused, et just ukrainlased põhjustavad Eestis kuritegevuse tõusu. Politsei- ja Piirivalveameti andmete järgi see nii siiski pole.

Konservatiivide väljaanne Uued Uudised kirjutas 12. juunil ülevaate sellest, kuidas Eesti Ukraina kogukond on mõjutanud eestlaste elu. Sealhulgas räägitakse erinevate kuri- ja väärtegude arvu tõusust ja alkoholi liigtarbimisest. Oma väidete aluseks on Uued Uudised võtnud erinevad sotsiaalmeedia postitused ning eelduse, et statistika tõusu on mõjutanud sisseränne.

Mida väidetakse?

Artiklis on kirjas, kuidas mullu registreeriti kokku varavastaseid kuritegusid kolm protsenti rohkem kui aasta varem. „Kui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid järjest vähem, siis nüüd on nende arv taas suurenenud eeskätt varguste tõttu,“ kirjutatakse seal.

„Taas – kui palju on kasvusse lisa andnud ukrainlased? Nendepoolsed poevargused on sotsiaalmeedias samuti kõvasti jutuks, sest varastatakse väga külmalt ja nahaalselt,“ püstitas portaal küsimuse. Samas ei ole mingit tõestust, et just sõjapõgenike arvelt oleks varguste arv tõusnud. Politsei andmetel on statistiliselt olukord pigem eelmiste aastatega võrreldes püsiv.

Juttu on ka hiljuti avalikustatud alkoholi tarbimise tõus alates 15-aastaste eestlaste seas. Uued Uudised leiab, et ka seda on mõjutanud nii venelased kui ukrainlased, kes väidetavalt on tuntud oma karmi alkoholikultuuri poolest ja seega mõjutavad ilmselt nüüd ka Eesti protsesse senisest rohkem. „Selgus, et eestlaste (?) alkoholitarbimine kulgeb tõusutrendis ning ka alkoholisurmade arv on üks viimaste aastate kõrgemaid,“ on artiklis kirjas.

Kuidas on tegelikult?

Kuritegevuse kohta tõi Uute Uudiste autor välja õiged arvud ent valed järeldused. PPA on analüüsinud esimese aasta jooksul alates sõja algusest siin sõjapõgeniku staatuse saanud inimeste õiguskäitumist. „Sel perioodil oli Eesti andnud kaitse 42 836 inimesele ning kokkuvõtvalt võib öelda, et siin sõjapõgeniku staatuses inimesed ei eksi seaduste vastu rohkem, kui kohalikud elanikud,“ ütles PPA identiteedi ja staatuste büroo komissar Marina Põldma. „Sõjapõgenikud panid toime kõigist registreeritud kuritegudest 0,3 protsenti. Pisut suurem oli nende osakaal toime pandud väärteorikkumistest.“

Põldma sõnu andsid sõjapõgenike poolt toime pandud kuritegudest, mida oli kokku 78, tooni isikuvastased kuriteod (eeskätt lähisuhtevägivald) ning liikluskuriteod (eeskätt joobes juhtimine). „Vargused moodustasid kuritegudest viiendiku. Väärtegudest valdav enamus olid liiklusrikkumised, vargused moodustasid väärtegudest 14 protsenti,“ ütles Põldma.

Alkoholi tarvitamine Eestis tänavu küll kasvas, kuid tegemist ei ole sugugi rekordilise numbriga. Sarnased numbrid olid näiteks kümnendi alguses, vahepeal langesid ja tõusid siis jälle pandeemia algusega.

Väita, et ukrainlased on tuntud suurema joogirahvana kui Eesti, ei pea faktiliselt samuti paika. Rahvatervise vaatluskeskus (Global Health Observatory - GHO) teeb igal aastal ülevaadet riikide alkoholitarbimises ning Eesti püsib selle tippude seas. Ukraina ise tarvitab eestlastest keskmiselt kaks korda vähem alkoholi.

Otsus: Eksitav. Andmed ei näita, et muutused Eesti kuritegevuse ja alkoholi tarvitamise statistikas oleks kuidagi Ukraina sõjapõgenike põhjustatud.