KUULA | Prigožini mäss, sõjaudu ja soovunelmad sotsiaalmeedias. Miks ei saa sündmuste keerises pea midagi uskuda?

Mis toimus Prigožini mässu ajal sotsiaalmeedias? Alusetud spekulatsioonid ja sõgedad valed tuumaohu kohta, soovmõtlemine ja võltsekspertide võidukäik Twitteris. Keda uskuda keset sõjasündmusi? Teemat analüüsib „Valeinfo: paljastatud“ podcast.

Sõja ajal valitseb infoturul sõjaudu ehk teadmatus, määramatus ja segadus. Nädalavahetusel toimunud kurikuulsa Prigozini mässu tõttu oli terve ühismeedia täielikus furooris. Kõige kiiremini levis info, nagu ikka, Twitteris.

Küll väideti, kuidas terve Prigožini mäss oli Putiniga kooskõlastatud, kuidas kõige taga on USA, kuidas Venemaa kohe-kohe laguneb. Näha oli ka ehtsat Venemaa propagandat sellest, kuidas Venemaa järjekordselt lollitas läänt ja on nüüd tugevam kui eales varem.

Paljud verifitseeritud Twitteri kontod, kes tihti nimetavad end militaar-, sõja- või geopoliitikaekspertideks, levitasid mässu ajal valeinformatsiooni muuhulgas kõrgendatud tuumaohu kohta.

Eriti uljalt levitas kuulujutte mitmesaja tuhande jälgijaga ukrainameelne Twitteri kasutaja Igor Sushko. Ta postitas suisa satelliitfotosid sellest, kuidas Prigožin olevat saanud ligipääsu tuumarelvadele ja võtnud üle vastava tuumarelvade hoidla.

See on täielik väljamõeldis. Oht oli küll olemas, kuid ühtegi sellekohast kinnitatud teadaannet siiani ei ole ja pealegi näita väidetav satelliitfoto Voronezh-45 tuumarelvade hoidlat.

Miks levivad sellised postitused eriti hästi? Kelle huvides levitatakse kontrollimata- või valeinfot? Kuidas levib Ukraina-poolne propaganda ja mis on selle tagamaad?

Selle üle arutlevad „Valeinfo: paljastatud“ podcastis uurivad ajakirjanikud Holger Roonemaa ja Martin Laine, saadet juhib faktikontrollimise ja valeinfo reporter Marta Vunš.