Kallase postitus on jõudnud ligi 10 000 kasutajani ja seda on jagatud 90 korda.

Mida väidetakse?

„Esmakordselt on kasutusel korduvkasutatavad toidunõud! Natuke matemaatikat! Ca 30 tuhat lauljat ja 10 tuhat tantsijat. 3 söögikorda! See on ca 120 tuhat kaussi, topsi, lusikat, kahvlit, nuga ja kandikut päevas! Lisandub veel kümneid tuhandeid pealtvaatajaid! Kokku ca 1,5-2 miljonit musta nõud,“ juhatab Kallas teema sisse.

Seejärel viitab ta „Reporteri“ saatelõigule: „Lubati, et kõik mustad nõud veetakse rekkaga kuhugi pesulasse ja kõik on väga steriilne! Mingi kõhutõve kartus on ilmselgelt asjatu, sest „partner on usaldusväärne“! Jälle see usk! Tegelikkus näitab, et vähemalt kandikute puhastamine käib kuskil telgi taga ja sama salvrätiga pühitakse lihtsalt kandikud üle! Kuidas supikausse pesti, uudistest ei selgu.“

„Jälle katsetatakse laste peal oma tagurpidi rohepööret,“ lisab Kallas.

Postituse lõpetab ta küsimusega: „Kui 1,5-2 miljonit nõud ka korralikult pestakse, kas tõesti on see keskkonnale puhtam jälg kui ühekordsed korralikult ära sorteerida ja taaskasutada?“

Kuidas on tegelikult?

Esiteks ei vasta tõele Kallase väide, et noortepeol tuleb pesta umbes 1,5 miljonit kuni kaks miljonit musta nõu. Ta eeldab ekslikult, et laulupidu ja tantsupidu toimuvad samal ajal, ning teeb juba lähteandmetes vea, eeldades, et väljakutel toitlustatakse esinejaid kolm korda. Tantsupidu toimub reedel ja laupäeval, laulupidu pühapäeval. Mitte ühelgi päeval ei ole vaja esinejatele 120 000 kaussi.

„Laulupeol saavad esinejad väljakutel süüa ühe korra päevas. Ülejäänud toidukorrad on ööbimispaikades ehk koolimajades, kus, nagu koolisööklates ikka, kasutatakse korduskasutatavaid nõusid,“ ütles laulu- ja tantsupeo teabejuht Sten Weidebaum.

Postituses viidatud „Reporteri“ saatelõigus ütles reporter ekslikult, et kasutusel on pool miljonit korduskasutatavat nõu. Tegelikult ütles samas teleloos intervjueeritud esinejate nõude koordinaator, et varem visati peo jooksul prügikasti pool miljonit ühe korra kasutatavat toidunõu.

Kasutatavate nõude teoreetilist maksimaalset hulka saab hinnata Eesti Pandipakendi nõudepesuliini võime kaudu. Laulu- ja tantsupeo pesuliin suudab pesta tuhat kaussi ja taldrikut tunnis või 3000 topsi tunnis. Korraga saab pesta ainult topse või kausse ja taldrikuid. Nõudepesumasin võib töötada ööpäev ringi.

Ka sel juhul ei ole võimalik jõuda Kallase väidetud arvudeni.

Weidebaumi andmeil oli teisipäevast neljapäevani vaja pesta umbes 10 000 nõu. Reedeks ja laupäevaks prognoosib teenusepakkuja, et pesu vajab 25 000–28 000 nõu, pühapäeval umbes 30 000 nõu. Pühapäeval lisanduvad ka laulupeo pealtvaatajale nõud.

Samuti ei vasta tõele Kallase väide, et nõusid veetakse rekadega. Weidebaumi andmeil veavad nõusid tavalised kaubaautod.

Laulu- ja tantsupeo korraldajad ja Eesti Pandipakend on korduvalt tutvustanud taaskasutatavate nõude käitlusprotsessi, kohal on käinud ka mitu ajakirjandusväljaannet. 20. juunil toimus pressiüritus, kus ajakirjanikel oli võimalik tutvuda pesuliiniga. Seal mõõdeti luminomeetriga nõude puhtust ja selgus, et nõude puhtus ületas seatud nõudeid.

Kallase postituses on fotod 27. juuni „Reporteri“ saatelõigust, millel on näha kandikute puhastamist lappidega. Weidebaumi sõnul ei kirjelda see tegelikku puhastamisprotsessi, sest sorteerimisala polnud siis veel üles seatud.

„Tegemist oli avapäevaga, kui protsesse alles paika pandi. Tegelikult lähevad kandikud peale kasutamist sorteerimisse. Seda klipis ei näidatud, sest ala alles pandi püsti. Sorteerimises desinfitseeritakse puhtad kandikud kohapeal ja need lähevad uuesti ringlusesse, kuid määrdunud kandikud lähevad naiskodukaitse kandikupesijate kätte. Ka seda saatelõigus ei näidatud. Kandikutega tegeleb väljakul 15 inimest ja need ei ole osa nendest toidunõudest, mida haldab Eesti Pandipakend,“ ütles Weidebaum.

Weidebaumi sõnul on Eesti Pandipakendi tunnelpesumasinas veetemperatuur umbes 90 kraadi ja kuivatav õhk veel kuumem. Temperatuur on kõrgem sellest, mida näiteks koduses pesumasinas tavaliselt kasutatakse.

„Korduskasutatavad toidunõud on kasutusel sööklates, restoranides, pubides. Nõudepesu ei ole eriliselt innovatiivne ettevõtmine. Pandinõud on samasugused nõud nagu restoranis või kodus kasutusel olevad nõud, mida masinatega pestakse ja seejärel uuesti kasutatakse,“ kommenteeris Weidebaum.

Lisaks peab alates selle aasta 1. juunist Tallinnas korraldatavatel avalikel üritustel serveerima toitu ja jooki üksnes korduskasutatavates anumates ning kasutama üksnes korduskasutatavaid söögiriistu.

Korduskasutatavad nõud on mitu korda väiksema keskkonnajäljega kui ühekorranõud. Korduskasutusnõu peab vastu umbes sada kasutuskorda, seega ühe korduskasutusnõu kohta kasutakse ära sada ühekordset nõu. Seda arvesse võttes on ühekordse nõu tegemiseks kuluv plastikogus ja muude ressursside hulk palju suurem.

Otsus: eksitav. Laulu- ja tantsupeol ei teki 1,5 miljonit kuni kaks miljonit musta nõu. Reedeks ja laupäevaks prognoosib teenusepakkuja, et pesu vajab 25 000–28 000 nõu, pühapäeval umbes 30 000 nõu. Pühapäeval lisanduvad ka laulupeo pealtvaatajate nõud. Nõudepesuprotsessi on avalikult korduvalt tutvustatud ja steriilsusenõuded on täidetud.