ARVUSTUS | Raugematu janunemine elu järele. Tapa raudteejaamas jõuavad lavale kõikvõimalikud tundepinged

Eesti Noorsooteatri „Hingest ja südamest“ aitab Tammsaare loomingut eri külgedest tutvustada, sisaldades omajagu ka huumorit.

Tapa raudteejaama vanad kooruva värviga seinad ei näe tõenäoliselt kuigi tihti nii kaua samu nägusid. Mõned minutid enne etenduse algust ei olnud sugugi kerge enam istekohta leida – nii mõnedki pidid leppima klapptooli või pleediga kaetud trepiastmega. Eesti raudteeliini sõlmpunktile omane sagimine ja kohvrid, kohvrid, kohvrid...

Mirko Rajas võtab lavastuses „Hingest ja südamest“ luubi alla suisa 12 A. H. Tammsaare teost ja nende ühe läbiva joone, armastuse. Kõikvõimalikud tundepinged, mis kahe inimese vahel olla saavad, on lavastuses esindatud: vastamata armastus, keelatud armastus, armastuse teke ja kuhtumine, esimene armastus, ihaline armastus ning armastus ennemini idee, mitte inimese vastu. Kuus näitlejat – Taavi Tõnisson, Anti Kobin, Risto Vaidla, Maria Ehrenberg, Doris Tislar ja Laura Nõlvak – mängisid paare pidevalt ümber ning jutustasid pidevalt erisuguseid, ent sama tuumaga lugusid. Kavalehel sõnab lavastaja, et kogutud materjali põhjal saanuks ehk sündida vähemalt viis lavastust, ent ka tekkinud tervikus on säilinud võimalus „peidetud läbivat narratiivsust“ iga kord uuesti luua, vaadelda ja mõtestada.