FAKTIKONTROLL | Ei, viie lapsega pere rahakott ei jää aastas 5300 euro võrra õhemaks
(249)Parlamendisaadik Rain Epler postitas infograafiku, millel on väidetavalt kujutatud maksumuudatuste ja peretoetuste vähendamise mõju perede rahakotile. Numbritega on kohati liialdatud enam kui 2000 euroga.
Rain Epler postitas 20. juunil Facebooki infograafiku, milles võrdleb lastetu, kolme ja viie lapsega perede sissetulekute muutumist pärast äsja vastu võetud seadusemuudatusi.
Mida väidetakse?
Epler väidab, et kui perekonna mõlemad vanemad teenivad Eesti keskmist palka* 1775 eurot kuus, siis lastetu pere saab aastas enam kui 1700 eurot juurde, kolme lapsega pere kaotab aastas 2700 ja viie lapsega pere kaotab aastas 5300 eurot.
Tiit Sääsk ja Harri Kingo levitasid infograafiku teist versiooni, milles on välja jäetud lause „perekond, kus nii ema kui isa teenivad Eesti keskmist palka 1775€ kuus“. Alles jäi vaid klausel „rahaline mõju aastas“.
„Tunnistan, ma ei suuda neid sõbra postitatud ja Facebookist leitud numbreid ise üle kontrollida. Kuid ma usaldan inimest, kes on seda ilmselt teinud,“ kirjutas Kingo oma postituses.
„Allpool on reaalsus sellest, mida Reformierakonna juhitud valitsus tegelikult meie peredele, seeläbi aga Eesti rahvale ja meie iibele teeb. Minu hinnangul on see meie lastega peredele väga ränk löök. Seda enam tingimustes, kus on inflatsioon ja kõik on üha kallim. Taban end mõttelt, et see on meie rahva väljasuretamise plaan. Uskumatu, aga numbrid seda ütlevad,“ lisas ta.
Kuna Epleri infograafiku juures selgitust ei ole, on ebaselge, mida on seal arvesse võetud ja kuidas tulemusteni jõutud.
Kokku on Facebookis infograafikud jõudnud pea 45 000 kasutajani ja neid on jagatud pea 1000 korda.
Kuidas on tegelikult?
Kolme ja enama lapsega perede netosissetulek võrreldes 2023. aastaga tõesti väheneb, ent oluliselt vähem kui väidab Epler.
Vaatame esmalt lastetoetuste ja lasterikka pere toetuste muutuste mõju erineva laste arvuga perede netosissetulekule. Võrdleme 2022., 2023. ja 2025. aastat, mil kehtivad erinevad seadused. Kõik järgmised arvutused viis Päevalehe Faktikontrolli palvel läbi rakendusuuringute keskus Centar.
Lisaks lastetoetuste ja lasterikka pere toetuste muutustele on võimalik lihtsustatult välja arvutada ka käibemaksumäära muutuse mõju perede rahakotile.
Selleks on vaja teada, kui suure osa sissetulekust ja millise käibemaksumääraga kaupu ja teenuseid pere tarbib. Kuna see on iga pere puhul individuaalne, saab arvutada maksimaalse võimaliku käibemaksu mõju. Seda eeldusel, et pere tarbib ära kogu oma sissetuleku ja ostab kõrgeima käibemaksumääraga kaupu ja teenuseid – mis on õigupoolest ebarealistlik eeldus.
Käibemaksuga ei maksustata näiteks kindlustusteenuseid ja tervishoiuteenuseid vastavate seaduste tähenduses.
Ka käibemaksumäära tõusu suurimat võimalikku mõju arvesse võttes ei saa kokku nii suurt lasterikaste perede sissetulekute vähenemist nagu väidab Epler.
Epler väidab, et lastetu pere hakkab saama aastas üle 1700 eurot juurde, kolme lapsega pere kaotab 2700 ja viie lapsega pere kaotab aastas 5300 eurot. Tegelikult hakkab lastetu pere saama võrreldes 2023. aastaga juurde 963 eurot, kolme lapsega pere sissetulek väheneb 1969 ja viie lapsega pere 3018 euro võrra. Viimase puhul on seda üle 2000 euro võrra Epleri väidetud kaotusest vähem. Need summad on täiesti teoreetilised ja peegeldavad käibemaksumäära tõusu suurimat võimalikku mõju. Tegelikus elus on see kindlasti väiksema mõjuga.
Võrreldes 2022. aastaga hakkab lastetu pere saama 1185 eurot, kolme lapsega pere 2153 ja viie lapsega pere 1104 euro võrra aastas rohkem.
Seega mistahes kaotusest saab rääkida ainult võrdluses 2023. aastaga, mil hakkas kehtima eelmisel aastal vastu võetud seadus, mis tõstis hüppeliselt just paljulapseliste perede toetusi. Võrdluses 2022. aastaga on igat tüüpi pered plussis.
Kõik arvutused on tehtud eeldusel, et peres on kaks lapsevanemat, kes mõlemad teenivad kuus 1775 eurot bruto, kõik lapsed on alla 18-aastased ja laste hulgas ei ole mitmikke. Samuti eeldades, et 2023. aastal ei olnud lapsevanematel muid tulusid, mis maksuvaba miinimumi vähendaksid ja et lapsevanemad ei tee vabatahtliku kogumispensioni makseid.
Maksumäärade tõusu, lasterikka pere toetuse vähenemist ja lapsepõhise täiendava maksuvaba tulu kadumist kompenseerib osaliselt üldise maksuvaba tulu kasv.
„Leidsin arvutusi üle kontrollides, et olin ühes kohas tõepoolest mõju topelt arvestanud. Kui nüüd üle arvutasin, siis on tulemus järgmine: lastetu pere võit on tegelikult pisut suurem ehk 1900€, 3-lapselise pere rahakott jääb õhemaks 1550 euro võrra ja 5-lapselise pere rahakott 2900 euro võrra,“ ütles Epler Faktikontrollile.
„Kuna ka kontrollitud arvutustest on näha, et valitsus väga selgelt eelistab lastetuid peresid lastega peredele, siis infograafika pildikeeles ei ole põhjust midagi muuta. Numbrites teen korrektuuri. Võtsin arvesse suurperede toetuse vähenemist, laste tulumaksuvabastuse kadu, nn „maksuküüru“ kaotamist ja tulumaksu tõusu,“ lisas ta.
*Epleri infograafikus on keskmiseks palgaks märgitud 1775 eurot, mida on kasutatud ka kõikides Centari arvutustes. Ent 2023. aasta märtsis oli keskmine brutokuupalk Eestis 1810 eurot.
Otsus: eksitav. Facebookis levima läinud infograafikutel on maksumuudatuste ja peretoetuste rahalised mõjud ülepaisutatud. 2025. aastal hakkab lastetu pere saama võrreldes 2023. aastaga juurde 963 eurot, kolme lapsega pere sissetulek väheneb 1969 ja viie lapsega pere 3018 euro võrra. Need summad on täiesti teoreetilised ja peegeldavad käibemaksumäära tõusu suurimat võimalikku mõju.
