Tõsi, põnevust pakub see, millega seekord Nikkarev üllatab. Või mis üllatust... Kõik tema pakutu on loetav. Seekord aga, tuleb tunnistada, peab ulmeantoloogiale panema maksimaalse hinde ja lisama ka plussi. On tõesti hea.

Antoloogia, kuhu on koondatud lühilood üle ilma ja üle kümnendite, on amatöörist ulmefänni jaoks justkui täisuslik – enamus stoorisid paeluvad viimseni ja vaid üks oli nii ja naa, aga seda vaid siinkirjutaja jaoks. Ehk siis tõeline lugemiselamus. Ehk on põhjus selles, et kuhjatud on kõikjalt ja parimat keskpõrandale kokku. Kui keskenduda ühele autorile või riigile, võib tase pisut kõikuda. Aga veelkord, see on profaani arvamus, mis tõele ei pretendeeri, hard core ulmefännid teavad ilmselt paremini.

Karistus avansiks“: Esmalt olgu kuritöö, siis karistus. Ent kui oleks vastupidi, et kannad karistuse ära ja saad õiguse sooritada kuriteo? Ainult et eelkaristatutest, nagu neid nimetatakse, jäävad ellu vähesed. Kuid siis naasevad sunnitööplaneedilt kaks meest, kel on õigus tappa.

Bikuni surm“: Maailm vajab muutmist ja mäed purustamist, et teha teed maanteele. Ent mäe otsas elab erak, kelle elus oli mitmeid mehi, kes jäid vanaks ja sorid, kuid tema kandis ikka igavest noorust...

Imeilus sõprus“: Mõistus ei pruugi peituda inimlaadses olendis, vaid näiteks puukassis teiselt planeedilt. Ent kui tullakse planeedile vallutajana... Paraku ei suuda avatud hinge murda miski, kui süda on suur ja avali.

Valusate mälestuste arhiiv“: Punktown on Maa kauge koloonia, mille karmis ja ängistavas maailmas elab kõrvuti sadu mõistusega rasse. Kelle mõned liikmed paraku tapavad.

Ohver“: Maailm, mis on täis aretatud... näiteks Jones’e...

Kohtunik“: Kui sa oled olnud kohtunik ja teinud otsuseid, mis pehmelt öeldes on valed ja sinu tapmise eest on välja pandud meeletu summa, siis kas leidub maailmas inimest, kes ei proovi sind teise ilma saata?

Siharzad“: Kaliif al-Mahdil oli kaks poega, üks tark ja inimlik, teine teistsugune. Kumb hakkab valitsema ja mida räägib masin, mis räägib ainult tõtt?

„Punane kui lumi, valge kui patt, must kui mu süda“: Libahundid ei kao...