Ukraina ajakirjanik: me ei saanud Vilniuses liikmesusplaani, seega ei saa Putin seda rikkuda

See oli 2010. aasta sügisel umbes kell 4 öösel, kui meie kümneliikmeline jalaväejagu valmistus „vaenlast“ varitsema – tegelikkuses olid need muidugi salk samuti aega teenivaid noormehi.

Äratus! Venelased tulevad

Kõik, kes me selles märjas, pimedas metsas end peitsime, olime rampväsinud, sest õppus oli olnud intensiivne. Kõik olid magamata ning enamikul oli külm. Minule anti seekordseks ülesandeks kuulipilduja Ksp 58. Minu abiks oli mu sõber Andres. Tema pidi 1,2 meetri pikkusele, 12 kilo kaaluvale ja kuni 16 ülivalju lasku sekundis tulistavale relvale moona söötma.

Pidime oma tähelepanu teravana hoidma, ent suutsin vaevu ärkvel püsida. Andres lamas otse relva vintraua kõrval ning oli juba magama jäänud. Ühel hetkel saime hääletu signaali: tuld!