RAAMATUBLOGI: Siin saatus malenditena kohtleb meid...

Peter May, „Lewise malenupud“, tõlkinud Jüri Kolk, Eesti Raamat, 288 lk.

Lewise saare triloogia sai lõppvaatuse, mis jättis suure okka hinge – kahju, et otsa sai, aga ju oli see looja soov.

Lewise malenupud... Otsesed ja kaudsed ehk nagu raamatut sisse juhatava luuletuse esimene rida ütleb: „Siin saatus malenditena kohtleb meid...“.

Fin Macleod on lahkunud politseitöölt, sest hing ihkab koju, Hebriidide saarestiku põhjapoolsemasse punkti, saarele, millel pole nime, vaid mille kaht osa kutstakse Harriseks ja Lewiseks.

Lewis on jäänud selliseks, nagu oli. Aeg on toonud uusi inimesi, kuid nende ja kogu saare hing pole muutunud. Ja vanadki on jäänud samaks. Nagu Whistler, kes hoiab hinge sees röövpüügi ja salaküttimisega, keda tema parim lapsepõlvesõber Fin, maavalduse turvaülem, teab hakkama taltsutama. Aga eks sa taltsuta meest, kes tunneb Lewisel igat kivi ja rohukõrt ning on vanuigi võimas nagu karu.

Triloogia lõpuraamat on rännak olevikus ja minevikus, kus avatakse saare Fini möödanik, mis eelmistest raamatutest – „Mustmaja“ ja „Lewise mees“, suurepärased mõlemad – on kummitama jäänud. On hommik ning Fin ja Whistler põrnitseva öösel kadunud järve... Mille põhjas on 17 aastat tagasi kadunud väikelennuk, lennukis ränkade vigastustega Roddy surnukeha või õigemini see vähene, mis temast alles oli jäänud.

Kolme meest ühendas edukas bänd ja selle lauljanna, kelle armastust nad kõik tunda said. Oh olid ajad... Ajad täis armastust ja vihkamist, pidusid ja lööminguid ning soov Lewis igaveseks selja taha jätta. Ent kes on saarel sündinud, jääb seotud igaveseks ning minevik saab ta alati kätte.

Kaunis ja metsikk looduse ning raju ilm on suurepäraseks taustaks melanhoolsele loole, milles võitjaid ei näikse olevat nagu ka päikesekiiri tumedas taevas. Mida aeg edasi, seda selgemaks Finile saab, et traagilisest lõpust pole pääsu ja kui ta Roddy surma saladuse lahti muugib, hakkabki juhtuma.

Nagu öeldud, on „Lewise malenupud“ suurepärane raamat, kuid eelnevalt võiks läbi lugeda ka triloogia esimesed teosed, mis kõik on saanud kriitikutelt ülistusi ja võitnud üle ilma arvukalt auhindu. Aga edasi? Ehk katsetada siinmail Peter May Hiina krimiromaanidega, sest kirjutada mees oskab, ja hästi.