FAKTIKONTROLL | Nimede edetabeli tipus on vene nimed. Seda nimetraditsioonide, mitte „massiimmigratsiooni“ tõttu

Portaal Uued Uudised väidab, et eestlased olevat jäämas vähemusrahvuseks omal põlisel kodumaal, sest üldstatistikas on eesotsas vene nimed. Tegelikult on vene nimed just oma populaarsust kaotamas.

Vene nimede populaarsus on Eestis suur, sest erinevaid vene nimesid on traditsiooniliselt lihtsalt vähem ja eesti nimed rohkem killustunud. Seejuures kannavad vene traditsioonilisi nimesid reeglina inimesed, kes sündisid üle 40 aasta tagasi. Trend on väidetule seega risti-vastupidine. Vene nimetraditsioonid on siinkandis just hääbumas ning laste nimede edetabeleid vallutavad juba mõnda aega eestipärased ja rahvusvahelised nimed.

Mida väidetakse?

„Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 erakordselt lastevaenulik ja migrandisõbralik poliitika kannab kibedaid vilju ja selle tunnistuseks on ka vene nimede rohkus,“ seisab Uute Uudiste 26. juuli artiklis.

„Kuigi see tabel ei anna küll täit selgust toimuvast vene nimede vähesuse tõttu, on see siiski näitaja küll. Eestlased on jäämas vähemusrahvuseks omal põlisel kodumaal. [...] Eestlane jääb kodumaata rahvaks, nagu seda on näiteks mustlased. Pole enam paika kuhu tulla ja tunda, et oled kodus. Kõikjal oled sa võõramaalane, ka Eestis, kuni sinu lapsed lõpuks assimileeruvad selle võõra rahva kultuuriga, kelle hulgas nad elavad,“ tsiteerib artikkel Taivo Sepa Facebooki postitust.

„Massimigratsiooni negatiivsed küljed tungivad üha teravamalt esile, aga ikka on suur hulk vasakliberaalseid poliitikuid ja eestlusest mittehoolivaid ettevõtjad, kes võõraid hulgi ja pundikaupa sisse veavad, mille tagajärjel taandub eestlus ääremaadele,“ jätkub artikkel.

Kuidas on tegelikult?

Vaadates Eesti elanike populaarseid eesnimesid sünniaasta järgi, selgub, et pered panevad lastele vene nimesid järjest vähem. Nende populaarsus on langenud juba aastakümneid. Näeme seda statistikaameti andmetest.

Graafikul on kujutatud populaarsemate nimede ajajoon 1989-2022. aastatel. Andmed on esitatud tänavuse aasta 1. jaanuari seisuga.

2021-2022. aastatel olid populaarseimad meeste nimed Mark, Robin ja Sebastian. Naistel aga Mia, Sofia ja Eva. 2016-2020. aastatel olid populaarseimad meeste nimed Robin, Mark ja Oliver, naistel Sofia, Mia ja Alisa.

Nimi Aleksandr oli populaarseim aastatel 1981-1990, mille järel hakkas selle populaarsus langema. Alates 2006. aastast pole nimi Aleksandr kuulunud kordagi esikümnesse. Nimi Sergei kuulus viimati esikümnesse 1986-1990. ja Vladimir 1961-1965. aastatel.

Tallinna ülikooli eesti keele lektor Annika Hussari sõnul domineerivad üldstatistikas venelastele omased nimed veel mõnda aega.

„Suurem osa neist kajastab mitmekümne aasta tagust aega, kui eestlaste nimevalik oli juba killustunud, aga venekeelsete perede nimevalik veel traditsiooniline ja samu nimesid sai suurem osa ühe põlvkonna lastest,“ selgitas ta.

Nime Aleksandr kandja mediaanvanus on 44 aastat ja see nimi on kõige populaarsem vanuserühmas 60–64. Populaarsuselt järgmine, Sergei, on keskmiselt 49-aastane. Kõige populaarsem on see vanuserühmas 60–64. Sama trend jätkub ka populaarsuselt järgmiste nimedega – Vladimir, Andrei ja Aleksei.

Populaarsete naisnimede puhul on sama loogika. Esikohta hoidva Olga mediaanvanus on 49, populaarseim vanuserühmas 40–44. Teisel kohal on Irina, kelle mediaanvanus on 55 ja populaarseim on see nimi vanuserühmas 60–64. Ja nii edasi.

Seega on üldstatistikas populaarseimate nimede kandjad enamasti üle 40-aastased.

„Edetabeli tipu järgi ei saa kuidagi praeguste sündide üle otsuseid teha. See saab kajastada minevikku, aga mitte tulevikku,“ kommenteeris Hussar.

Nimede edetabeleid on Hussari sõnul mõjutanud ka nimepaneku traditsioonid, mis on eestlastel ja venelastel oluliselt erinenud. „Venelased on nimede valimisel olnud traditsioonilisemad, kasutusel on olnud vähem nimesid ning populaarseid nimesid on pandud rohkematele lastele,“ ütles ta.

„Eestlastele on viimased sada aastat olnud iseloomulik see, et pannakse palju erinevaid nimesid. Ka kõige populaarsemaid nimesid saab suhteliselt väike osa lastest, rohkelt laenatakse nimesid kogu maailmast ning eestlased kombineerivad ka ise julgelt uusi nimesid,“ lisas Hussar.

Alles sel sajandil on ühisosa kasvanud rahvusvaheliste nimede arvelt sedavõrd, et äratuntavalt venepäraseid nimesid edetabeli tipus ei ole. Selliseid nimesid kui Sofia, Anna, Julia, Mark, Martin jne panevad lastele nii venelased kui eestlased.

Otsus: vale. Vene nimede rohkus üldstatistikas ei tulene nn „massiimmigratsioonist“, vaid nimepaneku traditsioonide tõttu. Tõde on seejuures vastupidine: vene nimede populaarsus on juba aastakümneid hoopis langenud. Nimede edetabeli tipu järgi ei saa praeguste sündide kohta järeldusi teha, vaid need kajastavad juba pea pool sajandit vanu trende.