FAKTIKONTROLL | Kliimabluff? Ei. Eesti kliimarekordid pärinevad ametlikest andmetest ja võivadki muust kajastusest erineda

Mitmendat suve ringleb kuvatõmmis 1932. aasta leheveergudest, kus on kirjas ülikõrged suvetemperatuurid. Jagajad leiavad, et seetõttu küündivad Eesti temperatuurirekordid kõrgemale kui meile väidetakse.

Facebookis ringlevad kuvatõmmised 1932. aasta Sakala päevalehest ja Wõru Teatajast, milles kirjeldatatakse toonaseid ilmastikuolusid. Nimelt kirjeldavad kohalikud lehed kõrgeid temperatuure ja ülisooja suve.

Kuvatõmmiste ajendil kirjutas artikli ka alternatiivportaal Telegram. Artiklis väidetakse, et seetõttu küündivad Eesti kõrgeima temperatuuri rekordid hoopis eelmise sajandi algusesse, mitte 1992. aastasse, nagu on kirjas Keskkonnaagentuuri koduleheküljel ja vastaval Vikipeedia lehel.

Sarnast narratiivi levitavad ka erinevad kasutajad Facebookis. Mõni lisab koguni juurde, et tegemist on kliimabluffiga – Ilmateenistus on nende arvates meelega valed rekordid välja toonud.

Mida väidetakse?

„Kas viimase aja kliima soojenemine on suur bluff,“ alustab oma postitust Heiki Herman Soome ning illustreerib väiteid pildiga 1932. aasta Wõru Teataja artiklist. Artiklis on kirjas, kuidas Eestis oli 50 kraadi sooja. „Kohutav kuumuslaine - vihma võimalus nädala lõpul suure küsimärgi all.“

Wõru Teatajas on veel kirjas, kuidas „Esmaspäeval näiteks oli Viljandis päikese käes 50 kraadi sooja, Valgas 48 kraadi, Võrus ligi 40 kraadi.“

Sarnane lugu on ka Sakalas, kus seisab, et „Põhja-Eestis märgiti varjus 40 kraadi ja päikese paistel isegi 50 kraadi. Samasugune kuumus on valitsemas ka Tartu- ja Viljandimaal.“

Telegram toob välja ka tõsiasja, et ametlik kuumarekord pärineb hilisemast ajast. „Ametlikult on Eesti kõrgeimaks mõõdetud temperatuuriks nii Keskkonnaagentuuri kui Vikipeedia andmetel +35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992 Võrus, kuid 1932. aasta ajalehed kirjutavad muud.“

Kuidas on tegelikult?

Eesti kuumarekord pärineb tõepoolest 1992. aastast. Nimelt tolle aasta 11. augustil mõõdeti Võrus 35,6 kraadi sooja.

Miks siis varasemad lehed on muud juttu kirjutanud? Ilmselt ei ole tegemist Võru ilmajaamas mõõdetud õhutemperatuuri näiduga. „Kuna ei ole teada, kus täpselt ja millega see näit on fikseeritud, ei saa seda lugeda ametlikuks rekordiks,“ kommenteeris väiteid Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhtivspetsialist Külli Loodla.

Keskkonnaagentuur lähtub ametlikes ilmajaamades tehtud mõõtmistest. „Arhiivis olevates vaatlustabelites ja ka 1932. aasta „Eesti meteoroloogia aastaraamatus“ ei ole Võru kohta nii kõrgeid näite kirjas,“ lisas Loodla.

Klimatoloog Ain Kallis on varem teinud ka ülevaate sellest, miks tekib ilma osas tihtipeale erimeelsusi ametlike ja mitteametlike allikate vahel. „Siinkohal võib leida analoogiat spordiga. Mõni sportlane võib ületada kehtiva ametliku jooksurekordi, aga seda ei tunnistata kehtivaks – näiteks puhus lubatust tugevam taganttuul või oli rada allamäge. Heal juhul märgitakse tulemus ära meedias,“ kirjutas ta.

Võru meteoroloogiajaamas on 27. juulil 1932. aastal mõõdetud maksimaalseks õhutemperatuuriks 34,4 kraadi ja 28. juulil 30,9 kraadi. „See on 1932. aasta juuli töötanud ametlike ilmajaamade maksimaalseim näit. Valgas sel ajal ametlikku ilmajaama ei olnud,“ lisas Loodla Keskkonnaagentuuri ametlikke andmeid.

Ain Kallis kirjutab oma ülevaates ka äärmuslikest ilmastikunähtudest, mille kohta leiab andmeid samuti Ilmateenistuse lehelt ehk need ei jäeta dokumenteerimata. „Ainult et sageli ei saa neid ametlikeks kliimarekordeiks kinnitada,“ kirjutab ta.

Teenistuse ülevaates on mainitud ka 1932. aasta kuumalaine: „Märkimisväärsemad soojalaineid maksimumtemperatuuridega mitme päeva jooksul üle 29 kraadi on registreeritud näiteks eelmise sajandi esimesel poolel 1925., 1927., 1932., 1933. ja 1936. a juulis.“

Ka mujal maailmas on tugevdatud kontrolli rekordite „puhtuse“ osas. „Näiteks kustutati 90 aastat püsinud maailma kuumarekord 57,8°. Võib arvata, et kusagil Eestis on hullematki pakast esinenud kui ametlik -43,5 kraadi või kangemat kuumust kui 35,6 kraadi,“ selgitas Kallis oma kirjutises. „Ainult et neid tulemusi ei saa rekorditeks kinnitada. Isegi kui neid on kellegi poolt mõõdetud, on vähe sellest, kui öeldakse „mul on väga hea eestiaegne kraadiklaas!“”

Otsus: Eksitav. Väljaannete toonane kajastus ei pruugi olla vale, ent neid ei loeta rekordite alla, sest tegemist pole ametlikult ülesmõõdetud andmetega. Eesti Ilmateenistus ei valeta teadlikult rekordite kohta.