„Räägime puukidest. Selle postituse eesmärk on vähendada inimeste puugihirmu ning juhatada õige infoni. Järgnev teave pärineb Anthony Williamilt ehk Meditsiinimeediumilt, kelle raamatutes sisalduv informatsioon on praegusest teadusest mitukümmend aastat ees,“ algab Facebooki postitus.

„Ka mina ise kartsin varem puuke, kuid tänu Meditsiinimeediumile tean, et puugid ei põhjusta borrelioosi. Bakter, mida peetakse borrelioosi ehk Lyme’i tõve tekitajaks, on meie keskkonna loomulik osa ja seda kannab endas iga inimene ja loom siin planeedil. See on täiesti ohutu bakter ega põhjusta mingit haigust,“ väidab postituse autor.

Borrelioosi tekitajaks olevat hoopis herpesviirus, mis on inimese kehas pesitsenud juba aastaid või isegi aastakümneid uinuvas olekus. „Viirus on oodanud oma aega, mil inimese immuunsüsteem on mingi vallandaja tõttu nõrgenenud, et siis aktiivselt tegutsema asuda,“ väidab autor.

„Kui puugihammustuse kohale tekib laienev punane ring, siis see on stafülokokknakkus, mis on põhjustatud torkehaava sattunud mustusest. Neist punastest ringidest ei ole mitte kunagi leitud ega kultiveeritud bakterit, mida peetakse borrelioosi tekitajaks,“ jätkub postitus.

Postituses väidetakse samuti, et ka entsefaliiti ehk ajupõletikku ei levita puugid. „Ajupõletikku võib põhjustada peatrauma või viirused koos kõrgenenud toksiliste raskemetallide sisaldusega kehas + nõrgenenud immuunsüsteem“.

Kuidas on tegelikult?

Autor väidab, et borrelia ehk borrelioosi tõve tekitav bakter on ohutu ja et puugid ei põhjusta borrelioosi. Need väited ei vasta tõele.

Puugid levitavad nakkushaigusi. Eestis on teada vähemalt kolm puukidega levivat nakkushaigust: puukentsefaliit, puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi ning erlihhioos. Peavalu, kõrge palavik ja püsiv puue on vaid mõned puugihammustuse võimalikest tagajärgedest.

Puuk ise haigusi ei põe, kuid transpordib ja hoiab haigusttekitavaid viiruseid ja baktereid ehk võimaldab viirustel ja bakteritel säilida ja paljuneda puugi sees. Kõik puugid ei ole haigusekandjad ja risk haigestuda ühest puugihammustusest on reeglina väike. Siiski esineb Eestis puugihaigusi päris sageli.

Näiteks 2021. aastast kuni 2023. aasta juunini diagnoositi Eestis kokku 241 puukentsefaliidi ja 5845 borrelioosi juhtumit.

Samuti ei kanna Borrelia bakterit „iga inimene ja loom siin planeedil“.

„Borrelia bakter on küll keskkonna loomulik osa, kuid kõik puugid seda ei kanna. Postituse autor on jätnud mainimata puukide liigid. Borrelia on väga suur bakterite perekond, millesse kuulub kokku 52 liiki ning erinevate liikide alamrühmad. Näiteks borrelioosi rühma kuuluvad 20 liiki, millest 8 põhjustavad borrelioosi haigust. Samas on kõrval ka teine rühm, mis põhjustab taastuvat palavikku. Eestis esineb sellest rühmast Borrelia miyamotoi liik,“ ütles Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste uuringute osakonna teadur Maria Vikentjeva.

Postituses väidetakse ekslikult, et borrelioos tekib hoopis herpesviiruse „aktiveerumise“ tagajärjel.

Ilma Borrelia bakterita borrelioosi ei haigestuta, sest borrelioos ei ole viirus-, vaid bakteriaalne haigus. „Lisaks on kõnekas fakt, et viirusinfektsiooni ei ravita antibiootikumitega, kuid borrelioos on antibiootikumide kuuriga väga hästi ravitav,“ ütles Vikentjeva. Borrelioosi diagnoosimiseks võetakse vereanalüüsid ning diagnoos pannakse antikehade olemasolu tulemusel.

Postituse autor väidab, et kui puugihammustuse kohale tekib laienev punane ring ehk erüteem, siis tegu ei ole Borrelia nakkusega, vaid stafülokokknakkusega.

Juba 1995. aastal tõestati, et punane laik tekib Borrelia nakkuse tagajärjel. Kuna iga haigusjuhtumi korral on analüüsi tegemine väga keerukas, siis seda ei tehtagi. Puugihammustuse kohale tekib punetav laik kuni 80%-l borrelioosihaigetel.

Samuti väidab postituse autor ekslikult, et entsefaliiti ehk ajupõletikku puugid ei levita.

„Ajupõletikku võivad tõesti põhjustada traumad ja raskemetallidega saastumine, kuid ka viirusnakkused. Postituse autor jätab ütlemata, et puukides leidub entsefaliitviiruseid. Need on samad viirused, mille antikehad määratakse ajupõletike juhtumite diagnoosimise korral aju liikvoris,“ selgitas Vikentjeva.

Puukentsefaliidiviirusega saab inimene nakatuda puugihammustusega või nakatunud looma, näiteks kitse või lehma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel.

Postituse autori sõnul pärinevad tema postituse info Anthony Williamilt ehk Meditsiinimeediumilt, kelle raamatutes sisalduv teave pidavat olema „praegusest teadusest mitukümmend aastat ees“.

Anthony William on kurikuulus Ameerika pseudoteadusliku meditsiinialase info levitaja. 2003. aastal asutas ta „Medical Medium“ veebilehe, mis avaldab pseudoteaduslikke meditsiinilisi ja tervisealaseid nõuandeid. Williamil ei ole ühtegi meditsiinialast kraadi.

Williami nõuanded pidavat põhinema tema suhtlusel mingisuguse vaimuga. William väidab, et on „meedium“ ning et ta sündis „ainulaadse võimega vestelda Kaastunde Vaimuga, kes annab talle erakordselt arenenud tervendavat meditsiiniteavet, mis on oma ajast ees“.

Williami pseudoteaduslikud raamatud on müügil ka Eesti raamatupoodides, kaasa arvatud „Meditsiinimeedium. Kuidas lõplikult terveneda“. Just sellest raamatust pärinevad postituse autori sõnul ülalmainitud väited „puukide ohutuse“ kohta.

Otsus: vale. Puugid levitavad nakkushaigusi. Eestis on teada vähemalt kolm puukidega levivat nakkushaigust, milleks on puukentsefaliit, puukborrelioos ning erlihhioos. 2021. aastast kuni 2023. aasta juunini diagnoositi Eestis kokku 241 puukentsefaliidi ja 5845 borrelioosi juhtumit.